Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. · Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. · Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, hertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1
Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga lootis Saksamaa esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis pidi see olema möödapääsmatu. Nagu näeme, oli 20. sajandi algul veel täiesti enesestmõistetav, et suurriigid jagasid omavahel teisi maid ja rahvaid ning võisid selle nimel ka relvad haarata. Et väikeriigid võiksid iseseisvalt eksisteerida, ei tulnud siis isegi mõttesse. 28. juunil 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat AustriaUngari troonipärijale hertshertsog Franz Ferdinandile. Troonipärija ja ta abikaasa said surma Serbia üliõpilase Gavrilo Principi revolvrikuulidest, kellele oli vastav korraldus antud Serbia terroriorganisatsioonilt "Mlada Bosna". See ja veel teine organisatsioon ,,Must käsi"(Serbia ohvitseride asutatud) olid eesmärgiks seadnud AustriaUngari slaavlaste vabastamise, kasutades selleks terrori taktikat. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil, mistõttu oli
igale santaazile, millest tulenevad kahjud langesid lõppude lõpuks sakslastele. Üldriiklikus elus aga välditi krahhi vaid enam-vähem ühe rahvu-se osava ässitamisega teise vastu. Kuid, tõugates erinevad rahvused laupadega vastamisi, suunas valitsus ühist poliitilist liini just sakslaste vastu. Maa teadlik tsehhipärastamine ülalt oli eriti hästi organiseeritud alates sellest momendist, kui troonipärijaks sai hertshertsog Franz-Ferdinand, kes omandas riigiasjades märkimisväärse mõjuvõimu. See riigi tuleva-ne valitseja tegutses kõikide tema käes olevate vahenditega Austria- Ungari monarhias Saksa mõjujõu vähendamiseks. Seda poliitikat viis ta läbi avalikult või vähemalt toetas salaja. Kõikide õigustega ja mitteõigustega lülitati puht-Saksa territooriumid, tänu riigi administratsiooni mahhinatsioonidele, ohtlikesse segakeelsetesse tsoonidesse. Isegi Alam-Austrias
annaabi.ee 
