konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas, oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel. Tänu pietistidele sai luteri usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati. Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale.
Kõrvemaal matkajatele, spordisõpradele ja puhkajatele palju võimalusi aktiivseks puhkuseks pakuvad, seejuures tagades maastiku- ja looduskaitselise eesmärgi. 4.3 Kultuurilugu Vaatamata hõredale asustusele on Põhja-Kõrvemaal olnud tähtis koht Eesti kultuuriloos. Kulli talu peremeest Kulli Jüri võib pidada üheks esimeseks eesti soost haritlaseks 18 sajandi teisel poolel, kes oli tuntud vennastekoguduse organisaator ja ettelugeja. Ta on saatnud kirjaläkitusi Saksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu. Esmakordselt 1720. aastal mainitud Koitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H. Tammsaare. Siit on pärit "Kõrboja peremehe" tegevustik. Mitmed külaelanikud olid raamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaa looduskirjeldusi. Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu. Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A
scott'lik, thomas-mann'lik, bonn'lane. Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma nimede puhul: mutt'lik, artur-kapp'lik, rumm'lane. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või kasutada loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud. Nt marksism, -ist (Marx), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus, -lane (Luther). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud.
energiale kulges see kindlasti kiiremini ja tulemuslikumalt, kui olnuks võimalik konservatiivse luterluse tingimustes(Laur, 2003). Vennastekogud Rahvaharidusega seoses mainitud pietismi ja sajandi lõpupoole levinud ratsionalismi kõrval oli 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast, kust rühm evangeelse usutunnistuse pooldajaid katoliiklaste tagakiusamise eest Saksimaale Herrnhut'i rändas. (Lisa 3) Uutes oludes ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vendluse vaim, usulise elamuse kogemus ja vagadus said uue koguduse alusteks. Krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorfi toetusel ja õhutusel algas hernuutluse kiire levik. Juba 1729 jõudsid vennastekoguduse jutlustajad, lihtsad käsitöölised, Liivimaale. 1730. aastatel laienes nende tegevus veelgi ja leidis palju poolehoidu nii pastorite, mõisnike kui ka talupoegade hulgas
difference between the `country language' and `church language'. The Bible translation became the basic text that regulated the written Estonian language for more than a century. Despite its enormous impact on the development of the Estonian language, individualistic Pietism found a direct response primarily among the German-speaking clergy and nobility. The Estonian peasantry appears to have welcomed the movement of the Moravian Brethren which had started in Herrnhut in Saxony. In contrast to the Pietism, emphasizing penitence in the spirit of the Old Testament, the christocratic theological approach of the Moravians made them an optimistic and popular movement. This began to spread widely among Estonian 5|Page peasants in the 1730s, when the founder of the movement, Count Nikolaus Ludwig Zinzendorf, visited Estonia.
annaabi.ee 
