Sümfoonia nr 9 on samuti väga kuulus. See on tema loomingu viimane suurteos ja kannab Beethoveni loomingu peamist ideed – inimkonna vabadus, võrdsus, vendlus. Kõige selgemalt väljendub see idee sümfoonia viimase osa finaalis, kui kõlab „Ood rõõmule”. Seda esitavad lisaks orkestrile ka koor ja vokaalsolistid. „Ood rõõmule” on praegu Euroopa hümn. Beethoveni muusika on väga jõuline. Ta tõi esmakordselt instrumentaalmuusikasse dramaatilised konfliktid, heroilisuse, võitlusmeeleolud, suure ülevuse ja pidulikkuse. Kaks läbivat teemat tema loomingus on saatuse teema ja inimkonna võitlus vabaduse, vendluse ja valguse nimel. Beethoveni loomingus toimus suur sümfoonilise žanri areng ja tema muusika on olnud eeskujuks paljudele järgmistele heliloojatele.
Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Eepos on kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (nt ilmutab Cidile ennast peaingel Gabriel unes). Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas kangelane Valencia, kogus kokku perekonna ning leppis ära oma isandaga
realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (näiteks peaingel Gabriel ilmutab Cidile ennast unenäos). Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. 6. ,,Niebelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi
annaabi.ee 
