kui rühm luterlasi liikus katoliiklaste tagakiusamise tagajärjel Saksmaale. Hernhuutluse rajajaks võib pidada krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. 3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla. Sinna hakkas tulema kõikjalt üle Saksamaa pärit konfessioonikirikutest eraldunud uusasunikke. Zinzendorf püüdis sinna saabunuid ühendada oikumeeniliseks, filadelfia ehk venna-armastuses elavaks kogukonnaks, mille liikmeks võisid saada usulist äratust ja isiklikku pöördumist kogenud kristlased. Liikumine kujunes iseseisvaks evangeelseks vabakoguduseks, see tähendas seda, et nad olid vabad riiklikust kontrollist ja oma usku praktiseeriti nii nagu õigeks peeti.
on küsitav, kas Tartu Ülikool oleks saanud tekkida ilma eelneva jesuiitide koolitraditsioonita Ristiusk võõrvõimu teenistuses pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal) levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada
Herrnhuti liikumist võib pidada eestlaste kristianiseerumise lõpuks eestlased on lõplikult kristianiseerunud. Kõlbeline käitumine ja koorilaul teevad tänu vennastekogudele hüppe edasi. Teoloogiline ratsionalism. Ka luteri kirik muutub karskemaks, tagasihoidlikumaks. Uus mõtlemine 18. sajandil eesmärk on, et talupoeg on pärast jutlust targem kasulike näpunäidete andmine jutluse ajal. Nt Masing olevat oma jutluse ajal ka sõnniku kasulikkusest rääkinud. Kui hernhuti liikumine oli paljuski tugeva liikumise saavutanud, oli ka kiriku enda reaktsioon uutesse oludesse passitamine ratsionaalsuse tulek kirikuellu. Hariduselu 18. sajandil Koolide võrgustik hävib Põhjasõja käigus. Lisaks hoonete puudusele oli puudus ka õpetajatest. 1710. aasta kapitulatsioonides nähakse ette, et ka hariduselu tuleb säilitada ja luua uus rahvakoolide võrgustik. 1711. aastal olevat Peeter I andnud ka vastavad korraldused
annaabi.ee 
