(Hermes) Autor: Jean de Boulogne Tehnika: Pronks Praegu asub: Bargello muuseum, Firenze Seosed kaasajaga Tänapäeval Kreeka postiteenistuse sümbol Paljude klubide ja firmade nimetuses Kokkuvõte Eelnevalt teadsime: Hermes oli kaupmeeste ja varaste jumal. Tema sümboleid ja päritolu. Teada saime: Hermesest on tehtud palju skulptuure ja maale. Millised seosed on kaasajaga ning lugusi tema elust. Kasutatud kirjandus Raamat: Usundilood, Lauri Leesi Raamat: Kes on kes antiikmütoloogias, Gerhard Fink http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes Pildid: www.google.ee
· Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Maial ja Zeusil oli salajane armusuhe ja sellest sündiski Hermes. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Veel varem, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta viljakusjumal ja teda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tänapäeva Kreekas on Hermes aga postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad.
Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana- Kreekas. Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta falliline jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid mehe suguelundid. Herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme õnnetoojatena maja ette. 415 eKr, kui Ateena sõjalaevastik Peloponnesose sõja ajal
Hermest. Valisin antud teema, kuna temast eelnevalt palju kuulnud. Olin teda varem filmides kohanud ning teadsin, et Hermese üks sümboliteks on tiivulised sandaalid. Selle tööga loodan teada saada palju uut jumal Hermese kohta. Töö eesmärk oli leida võimalikult palju ning asjakohast infot Vana-Kreeka jumala, minu puhul Hermese kohta, kasutades enamjaolt ainult raamatuid. Referaadis räägin Hermesest, tema sünniloost, leiutistest, järeltulijatest, sümbolitest ning temast teaduses. 2. 3 1.Hermese tutvustus Hermese kreekakeelne nimekuju on Ęρμŋς, roomlased kutsuvad teda Merkuuriks (Philip Wilkinson & Neil Philip, 2007). Hermes on Vana-Kreeka mütoloogias teekäijate ja kaupmeeste jumal. Hermes oli oma isa, Zeusi käskjalg, ühtlasi teekäijate, kaupmeeste, varaste ja kõnekunsti jumal. Kõne, kirja ja lüüra leiutaja
kõige ilusama poisslapse Ganymedese ning viis ta Olümposele omale seltsiliseks ja karikakandjaks. Zeusi ja Maia vahekorrast sündis Hermes, kellest sai jumalate väle käskjalg, teda võib ära tunda tema tiivuliste sandaalide ning reisikübara järgi. Karjajumlana õnnistas Hermes kõikide loomade kasvu, mistõttu kujutati teda sageli lambaga. Kuna tema kultuslikud sümbolid -- kivihunnikud ja neisse püsti pandud kivi olid sageli ka teedetähisteks, sai Hermesest ka teede jumal ning rändurite kaitsja. Hermesel oli tegelikult väga palju erinevaid muid kohustusi ning teede- ning karjajumala kõrvalt oli ta veel ka unejumal, petturite jumal, mõtlemisjumal jne. Teda tihtipeale nimetati ka hingedesaatjaks kuna just tema oli see, kes saatis surnuid allmaailma. Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese kätte, kartes Hera kättemaksu. Hermes andis väikemehe nümfidele, kus Dionysus rahulikul üles
Otseseid tähtsamaid teoseid seetõttu pole. Kreeka: Ateena rahvuslik arheoloogiamuuseum – Aadress: Patission 44, Ateena. Antiiksed skulptuurid ja keraamika. Teoseid: merejumal Poseidoni pronksskulptuur, “Agamemnoni kuldmask,” reljeef “Noorukid maadlusringis.” Olympia muuseum – Aadress: iidne Olympia, Olympia. Vana-Kreeka sportmängude keskuse arheoloogiamuuseum eksponeerib antiikkunsti aarded. Teoseid: Praxitelese loodud marmorkuju Hermesest ja Dionysosest; pronkskuju stardiks valmistuvast jooksjast. Suurbritannia: Briti muuseum – Aadress: Great Russell Street, London. Eksponeerib muistse Egiptuse ja Euroopa antiikkunsti teoseid. Muuesumi uhkus: Ateena Akropolilt Londonisse toodud pathenoni temple marmorfriis (Pheidose looming). Rahvusgalerii Trafalgari väljakul Londonis – Üks suurimaid maaligaleriisid maailmas. Rahvusgalerii kogudest: Thomas Gainsborough “R.Andrews ja tema naine,” Iirimaa:
osaliseks vaid usu kaudu, pole vaja selleks preestreid ja teisi kirikutegelasi. Luther ei olnud humanist, ta arvas, et inimkond ei ole enam sama, kui vanasti. Alberto kutsub kogemata Sofiet Hildeks kaks korda. Sofie leiab maast 10 krooni, täpselt bussipileti raha, ning sõidab koju. Uudistes räägitakse, et Norra ÜRO pataljonis Liibanonis on üks major hukkunud, Sofie kardab, et tegu on Hilde isaga. Ta räägib emale Albertost ja kirjadest ja Hermesest, kuid mitte Hildest. Koolis olles saab ta uue kirja Hilde isalt, mis on saadetud päev varem. Sofie teeb plaane jaanipäeval sünnipäevapeo pidamiseks, kuhu ta plaanib ka Alberto kutsuda. Õhtul Hermest jälle Alberto juurde viies leiab Sofie samast kohast, kust eelmine kord 10 krooni leidis, postkaardi. Uus õppetund on barokkajastust, mis algas 17. sajandil. Barokkajastul levis mõtteviis, et tuleb elu nautida (carpe diem), kuid samal ajal ei tohi unustada (memento mori), et üks päev
· 2. tugev semantika see on keelte tegelikkus. · Pragmaatika- tahame midagi seletada/väljendada jagada käske jne. Raskesti formaliseeritav. Grice'i ja Searle'i teooria on esimesed sammud selle suunas. (mitte ainult kõneleja tegu pole eesmärgistatud, vaid ka kuulaja, kui ta tahab aru saada, mida räägitakse) hermeneutika · hermeneutiline tegevus on väga levinud. Hermeneutika kui spetsiifiline filosoofiline liin tekkis hilja. Hermeneutika tuleb ,,Hermesest" , kes oli Kreeka jumalate käskjalg ja tegeleb kaubandusega. · Hermeneo tõlgendab, seletab. · Hermeetiline suletud teadmised/teadused need on teadused, mida ei saa tavaliselt kätte, see on saladus, et seda saada, tuleb kuuluda mingisugusesse sekti või gruppi. Hermeetiline teadmine,tekstid,kunstid on need, mida ise lahti ei saa siit tekkis metafoor. · Eksegeetika tekstide tõlgendamisega tegeletakse siis,kui need tekstid on tähtsad. Kõikides
Demeter (põldude, taimekaitsejumalanna) Artemis loodus-, jahijumalanna Apollon päikesejumal ja kaunite kunstide ja viljakuse jumal Helios seotud pigem müütidega, päikeseketas Ares sõjajumal, kreeklased ei armastanud teda, kuna häving ja kannatused seostusid temaga. (Kreeka ja Rooma religiooni erinevus ei ole Kreeka-Rooma religiooni!) Hermes tiivuliste sandaalidega, sõnumitoojate, kaupmeeste jumal, varaste kaitsejumal; Hermesest kasvanud välja inglimotiiv (Angelos kr keeles käskjalg); kõnekunsti, mõtlemise ja õnne jumal. Püstitati Kreekas erinevaid sambaid (hermid). Hermeneutika mitmesuguste sümbolite, mõistete, nähtuste tõlgendamine Aphrodite armastusjumalanna, armastas iseennast kõige rohkem (eneseimetleja) KYPRIS ürgjumala Uranose poeg Kronos hakkas mässama, seemnepurskest rannal sündis Aphrodite, teise legendi järgi sündis Aphrodite merevahust
annaabi.ee 
