Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtub esivanemate austamisest. Esivanemaid kujutati realistlikult. Tehti ka keisrite portreesid. Oluline oli Kreeka hellenistliku kunsti mõju. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatud kulla, lilla ja rohelise tooniga.
poolest.Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Millest lähtus portreeskulptuuri õitseng? Portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Kust pärinevad andmed V-R maalikunsti kohta? Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama . Mis oli omane V-R maalikunstile? Milliseid tehnikaid kasutati? Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. .inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; . arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et tekib
Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka 17. saj väga tugevad = vanaklassitsism. Prantsusmaal ja Inglismaal nim. siinräägitavat stiili seetõttu neoklassitsismiks. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Selle raamatu järgi olid klassitsismi põhinõueteks "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism muutub populaarseks 1670ndatel, Prantsusmaast saab selle peakeskus, Pariis tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt Rooma
dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm; · neljas stiil - alates 1. saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng; Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Maalikunst oli igatahes populaarne, väga paljudes majades kaunistati põrandaid(hiljem ka seinu ja sambaid) mosaiikidega ja seinu maalingutega. Roomaaegne on mosaiik Aleksandrist Issose lahingus, mis on koopia kreeka maalist. Pompeij linna seinamaalingud on väga natuurilähedased, looduse ja erinevate materjalide jäljendamises on roomlased meistrid, näiteks marmori imetabane kujutamine. Tubadesse
annaabi.ee 
