Kevadel imevad nad paju ja võilille nektarit, hiljem ohaka, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti puuviljamahla, põhiliselt maha kukkunud ja pisut käärinud puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad lühenenud ning harjataolised ja neil paikneb eriline maitsmiselund. Esialgu hoitakse maapinnast kõrgemal, pea lähedal. Admiralil on see maitsmiselund eriti tundlik: liblikas on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Areng Emased koerlibliklased munevad oma munad paljudele taimeliikidele. Admiral otsib nõgeselehti, mõnikord valib ka ohakad
Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid
Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti puuviljamahla, põhiliselt maha kukkunud ja pisut käärinud puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad lühenenud ning harjataolised ja neil paikneb eriline maitsmiselund. Esialgu hoitakse maapinnast kõrgemal , pea lähedal. Admiralil on see maitsmiselund eriti tundlik: liblikas on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Areng Emased koerlibliklased munevad oma munad paljudele taimeliikidele. Admiral otsib nõgeselehti, mõnikord valib ka ohakad
Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest.
annaabi.ee 
