nõrgestab keha. Askeetliku suuna viljeleja on HASAN al-BASRI (I faas). Jumal andis ilmutuse Gabrielile, kes andis selle omakorda Gabrielile, seega läbis ilmutus teatavad sfäärid. Sufi eesmärk on jõuda seda teekonda pidi jumala juurde tagasi. Sufistlik kirjandus räägibki alati teekonnast (tariqat kitsas tee). II faas: RABI'A / al-ADAWIYA armastus III faas: Al-HALLAJ ütles: Ana'l-haqq (mina olen tõde). Kuna seda võib öelda vaid Allah, hukati Al-HALLAJ hereetikuna. Palju vennaskondi, kes mängisid olulist rolli erinevate impeeriumite ajaloos, näiteks Osmanite juures Bektasi vennaskond. Igasugune teoreetiline sofismi seletamine pole siiski asjast otseselt rääkimine. Sufi ei saa olla teoreetik, tegemist on eksperimendiga iseendaga. Islami ümber tekkinud kultuur on palju laiem ja mitmekesisem kui arvatakse. See tugineb siiski koraanile. Ühiskonna toimimiseks oli vaja teada, mida koraan tähendas. Koraan polnud kirjutatud isegi kõigile M
Clemens VII. Tekkinud olukorras sündis Euroopasse kaks obedientsi (sõnakuuletumist). avignoni paavstiga liitusid : Prantsusmaa, Napoli, Hispaania, Sotimaa ja mõned Lääne ja Lõuna-Saksa alad. Roomaga liitusid : Lõuna ja Kesk-Itaalia, Inglismaa, Ungari, Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia. Rooma ja Avignoni paavstide vastasseis - Roomas krooniti 1328. aastal paavstiks Pietro Rainalducci (Nicolaus V), kes mõistis Peetrust kirikus Avignoni paavsti Johannes XXII hereetikuna ning majasteedi kurjategijana surma. Johannes XXII ei andnud järele ning lasi oma suveresidentsi ümber rajada viinapuuaiad, mille keskelt läks 1329. aastal teele paavsti bulla, milles mõisteti hukka dominikaani müstiku Meister Eckarti kirjutised. (ka eelmise küsimuse vastust võib siin arvesse võtta ) Pisa kontsiil 1409 Selle abil üritati uuesti taastada kiriku ühtsust. Nii Avignoni paavst Benedictus XIII kui ka Rooma paavast Gregorius XII kuulutati ametist tagandatuiks ning
Tema tehtud järeldused põhinevad seega inimpsüühika loomingu vaatlusel kogutud materjalil ning ei ole tühjale kohale üles ehitatud. ,,On kindlasti märkimisväärne, et minu kriitikud, kui üksikud erandid välja arvata, ignoreerivad fakti, et arsti ja teadlasena lähtun ma faktidest, mida igaüks saab vabalt kinnitada. Selle asemel kritiseerivad nad mind justkui oleksin ma filosoof või gnostik, kes väidab enesel käes olevat üleloomuliku tõe. Filosoofi ning spekuleeriva hereetikuna kujutan ma endast muidugi kerget saaki. See on arvatavasti ka põhjus, miks inimesed eelistavad ignoreerida fakte, mida ma olen avastanud või heidavad need ilma kahtlemata kõrvale. Kuid just faktid on mulle esmatähtsad, mitte aga esialgne terminoloogia või püüded teoreetilisteks mõtisklusteks." (JUNG 1977:307) Siit näeme Jungi püüdu peale mõningast ,,uitamist" spekulatsioonide ning hüpoteeside ,,libedal jääl" jõuda tagasi faktide ,,pinnale."
annaabi.ee 
