Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1 Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?", kus ta määratles valgustust inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlust alati ja igas olukorras "mõtelda ise". Valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid mõtlejaid, nt John Locke, Nicolas Malebranche, Isaac Newton, Charles de Montesquieu. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon
Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" Kokkuvõte Paljud valgustuse aja kirjanikud ja filosooofid esitasid nende arust ideaalse riigi valitsemise teooriad (mis oli enamasti absolutism). Võiks öelda, et nad isegi unistasid täiuslikust riigist, sest nende mõtteid oleks olnud väga raske, kui isegi võimatu, ellu viia. Voltaire, näiteks nägi võimalust reformides ning nende elluviimiseks korraldas ta kirjavahetust Katariina II-ga ja Friedrich II-ga.
Otseselt seal Karamzini nime nimetatud ei olnud. Kõik viited olid toodud Karamzini pooldajate teostes. S väitis, et K rikkus vene keelt, kuna tema tegevus eraldas vene keelt kõige rohkem kirikuslaavi keelest. K mõte oli see, et vene keel ja kultuur peavad tervikuna arenema Euroopa keelte ja kultuuridega ühes suunas ja ühe mudeli järgi. K kasutas palju laene pr keeltest. Vaja oli välja töötada oma keel. S ei mõelnud selle peale, et tema ideed pärinevad Herderilt. 1811. aastal ilmus ,,Mõtisklus sellest, mis on kodumaa-armastus". See oli tema kõne, mida ta pidas kirjandusseltsis. See oli appihüüe, kuna ta arvas, et vene kultuur kaotab oma identiteedi. Vene kirjanikud on valmis alluma teisele riigile ehk Pr-le. S kuulutas, et oma kodumaad ei tohi kritiseerida, seda peab armastama, aga armastus ei lange kokku kriitikaga. Kui inimene kritiseerib, siis ta ei armasta seda asja. Pooldajad toonitasid seda, et kodumaa-armastusel ja
annaabi.ee 
