7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8. Kuidas reageerivad organismid kisklusele ja herbivooriale? Kuidas siin saab näidata vastastikust kohastumist? · Kisklus saaklom kompenseerib nt. Tõuseb ellujääjate sigivus ja ellujäävus, evolutsiooniline võidurelvastumine, kui saaklooma arvukus suureneb, suureneb ka kiskjate arvukus, kuid väikese hilinemisega. · Herbivooria taimedel ebaühtlane jaotumine ajas ja ruumis, morfoloogiline kaitse, keemiline kaitse, intensiivne vegetatiivne paljunemine; loomadel hammaste ja
erinevat toitu, linnud omavahel eristusid, et vähendada omavahelist konkurentsi). Parasitism on liikidevahalise suhte tüüp, mille puhul üks liik toitub teise liigi organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust (jaguneb mikro-- ja makroparasitismiks, parasitoidismiks (peremehe surmaga lõppev). Toob kaasa suure spetsialiseerumise. Parasiit on väga sõltuv, tema võimalused keskkonnamuutustele reageerida ei ole nii suured. Herbivooriale iseloomulik, et toidutaime ei hävitata enamasti lõplikult, vaid süüakse osaliselt, nii tema kasvu piirates (mistõttu võib herbivooria vähendada taimede omavahelist konkurentsi valguse jm ressursside pärast; lubab ka haruldasematel taimedel omavahelistes kooslustes hakkama saada herbivooria kui koosluste liigirikkust tõstev mehhanism, nt liigirikkad puisniidud, loopealsed seal on herbivooria (või ka niitmise)
• ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. • ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes) 8. Milliseid aineid sünteesitakse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon? Mõju on biomassi otseselt vähendav aga ka regulatiivne. Tekib haavakude (kallus) kahjustatud kohas, mis produtseerib signaalaineid, mis käivitavad mitmete kaitseainete sünteesi. Salitsüülhape tõkestab putukatest põhjustatud herbivooriat. 9. Milliseid meetodeid kasutades on võimalik hinnata taimede veereziimi parameetreid (nt õhulõhede juhtivus, veepotentsiaal, ksüleemivoolu kiirus)?
karnivoor. Küsime: Kumb toitumistüüp oli nende ühisel väljasurnud eellasel? Vastuse leidmiseks uurime nende liikide lähimat praegu elavat sugulasliiki. Oletame, et see on herbivoor. Nüüd võrdleme kaht alternatiivset hüpoteesi. a)kui kõigi ühine eellane olnuks herbivoor, pidanuks praeguse olukorra kujunemiseks toimuma vaid üks üleminek herbivoorialt karnivooriale (b) kui ühine eellane olnuks karnivoor, pidanuks toimuma tervelt kaks sõltumatut üleminekut karnivoorialt herbivooriale, mis on vähemtõenäoline. Järelikult on usutavam ehk parsimoonilisem, et herbivooria on evolutsiooniliselt vanem. N: Parsimoonia printsiibi kehtivust illustreerib hästi lõimetishoolde evolutsioon kaladel (J. Gittleman). Selgus, et alati oli muutus seisnenud vaid ühe sugupoole lisandumises või loobumises lõimetishooldest. Mitte kunagi polnud näiteks isahoole muutunud otse emahooldeks või vastupidi. Tõendeid displeide järkjärgulise evolutsiooni võimalusest liikide lahknemisel. N: