1. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 2. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. 1. Kloonimine, selle nimel, et päästa suremisohus olev loom võib olla ohtlik. 2. Kloonimine on ebaeetiline ning keelatud. 18. Kirjelda GMO põlvkondi. 1. põlvkond-herbitsiiditolerantsed; parandatud valmimisaja ja säilivusega; kahjurikindlad kultuurid. 2.põlvkond-turuküpsed; rõhk patentidel ja seadsuslikul kaitsel; oluline terminaatorgeeni leiutamine; viirusresistentsed taimed; nematoodikindlad; külmakindlad; ravimtööstuse otstarbeks. 3.põlvkond- multifunktsionaalsus; efektiivsemalt talitlevad taimed; sisaldavad ravimkomponente või vaktsiine. 19. Kuidas erineb imetajate kloonimine sugulisel teel paljunemisest? 20. Milleks kasutatkse DNA-sõrmejälgede meetodit
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv . Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Esimese põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Siia kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid - mais, soja, raps jne, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet glüfosaatidega (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidega (nt Basta). Esimesse põlvkonda kuuluvad ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringiensis pärit toksiini sünteesiva geeni siirdamisega taimerakku, sellest ka nimi - Bt taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil aktiivset mürki ja tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu
kasvupindalast. Lisaks nimetatutele on ISAAA andmetel maailmas veel 17 riiki, kus kasvatatakse GMO-sid. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas - sisuliselt vaid mais Hispaanias. Milliseks nad muundatakse? Traditsiooniliselt jagatakse GM kultuurid lähtuvalt geneetilisel muundamisel kasutatavast tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse kolme põlvkonda. 1.) Esimese põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Siia kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid - mais, soja, raps jne, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet glüfosaatidega (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidega (nt Basta) Neid taimi lühendatakse sageli HR, HT või RR taimedeks (sõnadest "herbitsiidiresistentsed" või "herbitsiiditolerantsed" või "RoundupReady" - st Roundup´i suhtes resistentsed). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele ja nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Esimesse põlvkonda
Teise võimalusena kasutatakse nn DNA-püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.1 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist Esimese põlvkonna GM kultuurid jõudsid tootmisse 1990.aastate keskel. Nendeks on näiteks mais, soja, raps, tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2 Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti alles 20.sajandi viimase kümnendi lõpus ning vaid osa neist on saanud turustamisküpseks. Märkimisväärne on terminaatorgeeni leiutamine, takistades seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist. Teise põlvkonna transgeensete kultuuride hulka kuuluvad
(GMO... 2014) 7 1.4 Kolm põlvkonda geneetiliselt muundatud organisme Maailmas kasvatatakse üldiselt kolme tüüpi geenmuundatud taimi: herbitsiiditolerantseid taimi, mis taluvad enamusi umbrohumürke (65%), taimi, mis sünteesivad oma kudede toksiini ja on seetõttu mürgised osadele putukatele, kes nendest toituvad (15%) ja taimi, mis sisaldavad mõlemat tunnust (u 20%). 1.4.1 Esimene põlvkond Esimesse põlvkonda kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid soja, raps, mais, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet. Taimedesse sisestatud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele ja see võimaldab taimede töötlemise igas kasvufaasis. Samuti kuuluvad siia ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringensis pärit toksiini sünteesiva geeni viimisega taimerakku, sellest tuleneb ka nimi Bt- taimed
annaabi.ee 
