u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel) Kreeka linnriigid
J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog) ja Arthur Evans. 1898. a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912- 1914), ent jätkus aastatel 1922-1931. Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest 11 on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemd kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Konossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorikud. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis Troonisaal teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud « » sajas erinevas keeles
Peale Kalokairinost üritasid jätkata kaevamist siin mitmed inimesed: W.J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog) ja Arthur Evans. 1898. a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912-1914), ent jätkus aastatel 1922-1931. Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemad kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Knossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorilised. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud « » sajas erinevas keeles. Evans kaevas Knossoses välja hulga lineaarkirja B tahvled. Desifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M.Ventrisel
praamid hädavajalikud; suure tähtsusega on Korintose 6 km pikkune kanal, mis lühendab meresõite 325 km võrra; tähtsamad sadamad on Agioi Theodoroi, Aspropyrgos, Pachi, Piraeus ja Thessaloniki · Õhutransport riigis asub 81 lennujaama, millest osad on rahvusvahelised ja osad riiklikud; suurimad lennujaamad on Ateena Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 14 446 963 reisijat, 30. koht Euroopas), Heraklioni Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 5 292 687 reisijat, 72. koht Euroopas) ja Rhodose Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 4 149 274 reisijat, 86. koht Euroopas) 27 12. TURISM 12.1. Turismi statistika Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle
annaabi.ee 
