Veresooned - Perivaskulaarse sidekoe kaudu tulevad ained lümfiteedesse - maksa toovad verd vena portae (toitainete ja punaliblede rikas veri) ja Katted areteria hepatica propria (hapnikurikas veri) - Tunica fibrosa - vere viivad välja maksaveenid venae hepaticae katab parenhüümi ja tungib perivaskulaarse sidekoena - Veretee maksavärati kaudu maksa värativeen + pärismaksaarter - Tunica serosa vena lobi dextri et sinistri tunica fribrosast väljaspool ja moodustab naaberelundile üle
Veres: Trombotsüüdid Erütrotsüüdid Monotsüüt 1 Neutrofiilid Lünfotsüüt (Leukotsüüt) Kõhuõõs. Hepar. Maks Maksa portaal-vereringe Söögitoru. Põrn. Lien Vv. Hepaticae Maksaveenid Vasak ja parem maoveen V. portae Maksa värativeen Põrnaveen. v.linealis Pankrease ja Alumine kinnistiveen kaksteistsõrmiksoole V. mesenterica interior veenid Ülemine kinnistiveen
Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini. Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud. Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis). Sinusoidi seinas asuvad endoteelirakud, nende vahele jäävad pilujad ruumid. Basaalmembraan on katkendlik
asuvad väljaspool väikest vaagnat. Maks Maks on vahelihase parempoolse kupliga kokku kasvanud, kaalub umbes 1,5 kg ja on inimese suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel asub maksavärat, kust väljub sapi väljaviimisjuha (maksajuha: ductus hepaticus) ning kust sisenevad maksaarter (a. hepatica) ja värativeen (v. portae) mao- ja sooleseinast kogutud verega. Vere äravool maksast toimub dorsaalselt mitme maksaveeni (vv. hepaticae) kaudu otse alumisse õõnesveeni (v. cava inferior). Maksaväratist ülalpool asub väike sabasagar ja allpool väike ruutsagar. Maksa kaitseb peaaegu tervenisti rinnakorvi parem alumine osa (roidekaared ja alumised roided). Sapipõis Sapipõis asub parema maksasagara taga. Sapipõis on maksas toodetava sapi talletamiskoht. Sapipõie põhi ulatub enamasti väikese mäetipuna üle maksa alumise serva. Sapi väljaviimisjuha
annaabi.ee 
