aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Aastal 1819 Peterburis ilmunus tal litograafiaalbum ning aastail 1822-24 avaldas ta kolm vihku litograafiaid.
aastast õppis ta maalikunsti Frankfurti ja Würzburgi piirkonnas. 1791. aastal sai ta koos vennaga õppestipendiumi Rooma. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli, tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud Helene Marie von Kügelgeniga. Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saratovi kubermangus, kust aga 1816. aastal naasis Eestisse. 1818. aastal käis ta Soomes, kus valmis 55 tusi-seepia joonistust. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Aastal 1819 Peterburis ilmunus tal litograafiaalbum ning aastail 1822-24 avaldas ta kolm vihku litograafiaid.
aastal reisis von Kügelgen koos Andreas Rombergiga Viini, sealt edasi Berliini ja 1798. aastal venna juurde Riiga. 1798. aastal kolis Karl von Kügelgen Eestisse, kus elas peamiselt Kodilas, sama aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli (1745-1816), tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud (1800. aastal) Otto Reinhold Zöge von Manteuffeli tütre Helene (Lilla) Marie von Kügelgeniga (17731842). Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks
tulnud. Tunduvalt oli ka laienenud ka tema silmaring. Strauss oli õppinud tundma Venemaa küll noort, kui seejuures Euroopa üht kõige eesrindlikumat muusikakultuuri ning teinud seda ajal, mil Läänes veel üsna vähe tuntud. 1861-1862 osutusid Straussi jaoks murrangulisteks aastateks. Ajalehtedes kirjutati, et tema mängumaneer ei mõjunud enam nii ekspansiivsena, olles muutunud rangemaks, palju akadeemilisemaks. Kevadel 1863 sõitis ta taas Venemaale, seekord koos abikaasa Henriettega. Straussi geenius puhkes täielikult õitsele 1860-ndate aastate keskpaiku. Ta kirjutas mitu valssi, ainuüksi neist oleks tema nime surematuks muutumiseks. ,,Ilusal sinisel Doonaul", ,,Kunstniku elu", ,,Lood Viini metsades", ,,Vein, naised ja laul", ,,Uus-Viin", ,,Viini veri" kõik need kujutavad endast poeetilise tantsumuusika tippe. Straussi valss meenutab sümfoonilist miniatuuri. Oma olemuselt on see nagu
annaabi.ee 
