kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. 1)Novgorodi esimene leettopiss. 2)Hamburgi kiriku piiskoppide teod-Kirjeldatakse saart Aestland(Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel nad austavad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad oleksid terved ja et daakon ohvrit tagasi ei lükkaks. 3)Henrici Chronicon Livoniae 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Räägib eestlaste ainujumalast Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemune, Ilmarine, Lämmeküne,Viboane, Koit ja Hämarik. Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg,Endel ja Juta. Hiiud:nõid oma vaimudega:metsa-,vee-,maa-ja õhuvaimud.Põrgu:kurat oma käsilastega. C.Westermayri ''Waina-Möinen,Orpheus der Finnen'' ja G.H
Eestlasi jäi järjest vähemaks ja uut sõjaväge polnud peale tulemas, vastastega poldud võrdsed; 3.Liivlasi, eestlasi ja latgaleid ässitati üksteise vastu üles; 4.Halvendatud olid eestlaste kavandatud ühised ettevõtmised; 5.Eestlased pidid end võitluste käigus täiendama, mis võttis aega; 6.Kurnas rahvast, puudu tuli elavjõust. Vana-Liivimaa jagunemine muistse vabadusvõitluse järel! MUISTSE VABADUSSÕJA TAGAJÄRJED HENRIKU LIIVIMAA KROONIKA Henriku Liivimaa kroonika (ld Henrici Chronicon Livoniae), 122427 kirjutatud kroonika, mis käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 11841227; selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas. Tugineb peamiselt Henriku ja tema lähikondlaste isiklikele mälestustele, püüab õigustada Liivimaa vallutamist ristiusustamisega. Kroonika on faktirohke ning hoolimata tendentslikkusest valdavas osas usaldusväärne
enda ümber kaitsev, homostaatiline keskkond, mis kaitses füüsikaliste tingimuste suurte kõikumise eest algsel Maal (ekstreemsed temperatuurid, pH ja UV-kiirgus). 12.1. Biofilmi uurimise ajalugu Biofilmi esimeseks uurijaks oli Antonie van Leeuwenhoek, kes 1674. aastal kirjeldas oma algelise mikroskoobiga hambakatus elavaid nn väga väikeseid animalculi'eid. Esimene teaduslik artikkel bakterite biofilmi moodustamisest avaldati 1933. aastal. Artikli autor Henrici väitis, et ilmselgelt pole vees leiduvad bakterid vabalt ringi ujuvad organismid, vaid kasvavad hoopis kinnitunult veealustel pindadel (Henrici AT 1933, J Bact.). Veel isegi 1987. aastal kujutati biofilmi kui maatriksi plaati, milles liikumatud bakterid paiknevad enam-vähem juhuslikult üle kogu maatriksi. See tulenes preparaadi eelnevast töötlemisest, kui töötlemise ajal rakud tahtmatult tapeti. Sellest johtuvalt hävisid elusate rakkude
annaabi.ee 
