Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid, küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist on uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama õnnestunumad "Tühi jutt, tühi lori" (1842) ja elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, "Kalendritegija kimbus" (1846). Esimeses jutustab Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, ta viljaikalduste põhjustest ja hoiata. kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi- 2. J.V. Jannseni (1918-1890)
,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" on postimpressionismi kunstiteos. Töö on suunatud kahe riigi vahelisele seostele ja Frida Kahlo enda elu sündmustele. Sellel ajal oli Mehhiko kunsti temaatika võetud enamasti ajaloost, kuid tema ühendas oma loomingus ühiskondlikud probleemid sügavalt isiklike läbielamistega. Pikk piinav haigus pani teda juurdlema oma rollide üle naisena, mehhiklasena, kunstnikuna. Teos on väga detailne ja tähendusrikas. Frida on kasutanud pigem heledaid, erksaid ja külme toone, aga ka tumedaid ja soojemaid . Sõja kujutamine tuleb autoportreelt selgelt välja. Mulle meeldib, kuidas ta on kasutanud isegi sümbolismi ning sümbolite abil andnud edasi tunnet ja tekitanud inimestele emotsioone. Isiklikult tekitab see mulle heaolu tunde. See on küll sõjast ja probleemidest tulenev teos, kuid sellegi poolest sümbolid, mida Frida kasutas, ei tundu mulle kui mingid hirmuäratavad asjaolud
ja Alice�i kaitse all. Kaitsep�hak Alice on Alice de Schaerbeck (u 1225 � u 1250), tsisterlaste nunn, kes j�i pidalit�ppe (sellest ka �ral�igatud k�ed). Kroon v�ib vihjata kuninganna Alice�ile, Otto I teisele naisele, kes elas 10. sajandil ja valitses p�rast oma abikaasa surma Saksamaa �le. K�esolevat t��d v�ib pidada keskseimaks Adriaen van Overbeke loomingus. Kolmikmaali suletud tiibade kummalegi esik�ljele on maalitud pealuu ja lisatud t�hendusrikas memento mori: Kuis olen mina saad olema ka sina / Kuis oled sina olin kunagi ka mina. ****** Peale Antwerpeni langemist hispaanlaste k�tte 1585. aastal asus protestant Stalbemti pere elama Middelburgi. Hiljem naasis Adriaen van Stalbemt Antwerpeni ning umbes 1609. aastal sai temast P�ha Luuka gildi meister. Stalbemti kohta on teada, et ta veetis peaaegu terve aasta Inglismaal (1633�34), kus ta maalis kaks Greenwichi vaadet, mille taustal
annaabi.ee 
