Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb tem...
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
annaabi.ee 
