1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis
komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus vald – omavalitsus- või haldusüksus 2. Parlamendi funktsioonid: • Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid • Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse • Järelvalve valitsuse üle 3
Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus. a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia). b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis
Korruptsioon- äraostmine, kui ametiisik raha või muu eest kellelegi mingi teene teeb Onupojapoliitika (nepotism)- huvide konflikti vorm, riigiametnik kasutab ära oma ametikohta, et oma sugulastele tööd anda Altkäemaks- e. pistis, mingi hüve saamiseks, ametiisikule maksmiseks Poliitika-riigielu juhtimine ja korraldamine Erakonnad-mõttekaaslaste ühendused, neid seob sarnane ideoloogia(ideede,seisukohtade,süsteemide,vaadete kogum) Eesmärk on läbi valimiste pääseda võimu teostama) Vähemusvalitsus- valitsuse mood. erakonnad, kes said vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toetust Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Koalitsioonivalitsus- valitsuse moodustab mitu erakonda Fraktsioon-kui sõltumatud esindajad esinduskokku kokku tulevad, hakkavad nad moodustama rühmitusi nendega, kes rohkem nende moodi mõtlevad Kolmas sektor e omaalgatus- inimeste vabatahtlik tegutsemine riigi võimu mõjutamiseks
• Valijaskond - Kattuvad osaliselt - Massipartei taktika Valitsus ehk täidesaatev võim Praeguse valitsuse koosseis EESTIS ON PEAMINISTER + 13 MINISTRIT JA 11 MINISTEERIUMI VALITSUS Enamusvalitsus – parlamendi enamuse Vähemusvalitsus – ei ole parlamendi toetus enamuse toetust Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja. Kohtuvõim Õigus – teadus, heast ja õiglasest. Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse: • Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu
annaabi.ee 
