Difteriitne vorm Kliinilised tunnused Segavorm: • Tekivad rõugetele iseloomulikud muutuse nahal ja limaskestadel. Katarraalne vorm: • Konjunktiviit, nina limaskesta ja siinuste äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm Lahanguleid • Nahal : paapulid,vesikulid ja koorikud • Ülemistes hingamisteedes diferiitne katt • Valged sõlmekesed trahheas, söögitorus. • Mao-sooletrakti limaskesta hemoraagiline põletik • Kopsudes hepatiseerunud alad, gangrenoossed muutused • Serooskestadel verevalumid • Maks kollakashall • Põrn võib olla pundunud • Südamelihas võib olla pude Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise,
kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse . Peroraalse nakatumise korral on viiruse esmaseks paljunemise kohaks kurgu mandlid. Parenhüümelunditesse jõuab viirus alles hiljem. Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted
kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades. Peale organismi vereringesse tungimist kandub viirus põrna, luuüdi, tonsillide, maks ja sooletrakti lümfoidkudedesse . Peroraalse nakatumise korral on viiruse esmaseks paljunemise kohaks kurgu mandlid. Parenhüümelunditesse jõuab viirus alles hiljem. Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga
See on RNA-viirus, mis paljuneb tsütoplasmas. Immuunofluoresentsiga on tsütoplasmas näha helendavad kogumikud. Rakud ei lüüsu, vaid tekivad süntsüütiumid. Paramyxoviridae -> Alamsugukond – Avulavirus -> Newcastle’i haiguse viirus (lindude paramüksoviirus-1) -> Newcastle’i haigus ehk lindude Aasia katk Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk on ägedalt kulgev nakkav lindude viirushaigus, mis iseloomustub kopsupõletiku, entsefaliidi, hemoraagiline diatees (soodumus veritsuseks), veritsuse ja suure suremusega. Viirusel on 9 serotüüpi. Üheahelaline RNA-viirus. Ümbrise proteiinid: hemaglutiniin, neuraminidaas, fusiooniproteiin (raku membraanid lagunevad, tekib polünukleitiidne hiidrakk ehk süntsüütium). Jaguneb patogeensuse astme järgi: velogeensed tüved ehk kõige viruletsemad – mao- sooletraktivorm: kesknärvisüsteemi kahjustused, levivad kiiresti, isutus, depressioon,