raha tuua siis kui tal on. Lk 49. Kui kevad oli juba uksele koputanud, meeldis hemingwayle varahommikul kirjutada. Lk 50.53 Hemingwayle ja ta naisele Hadley'lile meeldis kaia hipodroomil ja panuseid panna hobustele. Lk 61. Hemingwayle meeldis rohkem käia üksi hipodroomil. Ta teadis hobuste tausta et kelle peale panustada. Lõpuks ta lõpetas selle töö, sest see nõudis palju aega talt. Lk 122. Hemingwayd huvitas, mida arvavad teised dostojevskist. 125 evaniga vesteldes Lk 135. Seiklused scott Fitzgeraldiga. Kuidas ta temaga kohtus? Lk 141. Scott kutsub hemingwayd, et tuua lyonist ära tema ja ta naise Zelda auto. Lk 142. Hemingway oli väga vaimustuses sellest reisist. Lk 143. Hemingway jõudis hommikul varem rongijaama, lõpuks kui oli aeg käes rongile minna, polnud scotti veel seal Lk 146. Hemingway jõudis lyoni ja käis kõik hotellid läbi ja jättis teate, et
Ta mõistab, et sõda valitsevad klassid, kuna sõdurid on vaid kahuriliha. Võib ka öelda, et nad on vaid peenraha selles ebainimlikus ja saatanlikus mängus. Pärast patriotismist kainenemist otsustab Henry sõlmida sõjaga „separaatrahu“ ning hoidub sõjaväekohustustest kõrvale. Teose lõpus jääb lugejale selgusetuks, kuhu ta läheb. Ta vaid eksleb vihmaga väikeses Šveitsi linnakes, mille haiglas Catherine suri. (Bannikov 1971: 568) Mõlema romaani menu kindlustas Hemingwayd aineliselt ja ta asus elama Floridasse, kus ta andus küttimisele ja kalastamisele. Lisaks käis ta ka Aafrikas jahil ja külastas korduvalt Hispaaniat, kus ta uuris oma lemmiksporti ehk härjavõitlust. Neil aastail ilmusid novellid „Surm pärastlõunal“ ja „Aafrika haljad künkad“. Esimene neist räägib härjavõitlusest, teine jahimatkadest. Oma aja parima novellisti kuulsuse tõid talle aga novellid „Francis Macomberi üürike õnn“ ja „Kilimandžaaro lumi“
tähendus. Tugevasti mõjutatud valmižanrist, selle mänglevast fantaasiast ja moraalsest sisust. Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid. Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940. aastatest on lihtsas, otsekoheses stiilis, mis meenutab Hemingwayd. Ilustamata stiil ja rõhk ühiskondlikule realismile ajendas kriitikuid teda liigitama neorealistide alla (koos näiteks Cesare Pavese ja Elio Vittoriniga). Kuid neorealismist eristavad Calvino teoseid retoorilised vahendid nagu üksikasjalikud looduse ja loomade elu kirjeldused, nõtked pöörded süžees ja farsilikud vahejuhtumid, sageli absurdselt koomilised sündmused. Teoseid. Novell „Hõbedane sipelgas“. Noore abielupaari koju tungivad sipelgad. Ühest küljest on tegu
talle omane stiil, mida iseloomustavad: 1)lühikesed kompaktsed laused, ökonoomne keel; 2)korduvad motiivid; 3)sentimentaalsuse vastu, väljenduses konkreetne ja asjalik; 4)tegelaste tekst sarnane kõnekeelele; 5)kujuneb välja alltekst, peidetud ridade vahele; 6)pöörab tähelepanu väikestele detailidele, mis hiljem omandavad suure üldistusjõu. Teoste tegelased sarnased: nad ei saavuta otseselt midagi, aga samas nad ka ei alistu. Hemingwayd iseloomustab see, et ta otsib tegelaste käitumisele sotsiaalseid põhjendusi. Tema arvates on hea selline raamat, mis tundub tõesem kui elu ise. 1926 "Ja päike tõuseb" esikromaan, sõjavastane. Peategelaseks on rindelt naasnud noormees, kes on füüsiliselt ja hingeliselt kannatada saanud, tema iseloomus palju ka Hemingwayle sarnaseid jooni. Vaadeldakse kuidas üks ühesõpruskond elu lihtsalt raiskab, oleskleb, püüdes leida elu mõtet