osteoblastid, osteotsüüdid ja osteoklastid. Osteoblastid – luukoe noorrakud. Sünteesivad luu orgaanilist maatriksit. Osteotsüüdid – osteoblastide järglased. Osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse – osteotsüüt. Pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis. Luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik. Osteotsüüdid on omavahel ühenduses jätketega (nii on ka osteoblastid). Osteotsüüdid osalevad luu ainevahetuses. Osteoklastid – hematogeenset päritolu rakud, mis meenutavad fn makrofaage. Suured hulgituumsed rakud. Ülesandeks on luukoe resorptsioon, fagotsütoos ja luukoe ümberehitus. Osteon – luu struktuurne ühik. Toruluudes pikisuunas kulgevad silindrilised moodustised. Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – lamellidest. Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus. Osteoni keskel paikneb kanal – Haversi kanal
poolt sünteesitud põhiainesse Osteotsüüdid Osteoblastide otsesed järglased – sellest momendist alates, mil osteoblast sulundub enda poolt sünteesitud põhiainesse, räägime osteotsüüdist Osteotsüüt on suure ümara tuumaga ja pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis – luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik Nagu osteoblastid, nii on ka osteotsüüdid omavahel ühenduses jätkete kaudu Osteoklastid Hematogeenset päritolu rakud, mis funktsioonilt meenutavad makrofaage – nendega on seotud luukoe resorptsioon Suured hulgituumsed rakud (diameeter kuni 200µm), mis ehituselt ei erine oluliselt kondroklastidest, tsütoplasmas graanuleid Aktiivse resoptsiooni korral rakud liibuvad resorbeeritavale luule Plasmamembraan moodustab pinnal, mille kaudu toimub resorptsioon, väikesi jätkeid – neis puuduvad mitokondrid ja endoplasmaatiline võrgustik
Tservikofatsiaalsed infektsioonid tulenevad reeglina halvast suuhügieenist, invasiivsetest hambaprotseduuridest, suutraumast. Rindkereinfektsioonide puhul esineb reeglina anamneesis aspiratsioon, haigus algab kopsudes, levib kõrvalasuvatesse kudedesse. Kõhuõõneinfektsioonidele eelneb GI lõikus või kõhutrauma. Vaagnainfektsioonid võivad olla kõhuinfektsioonide teisene väljendus või emakasisese vahendiga naiste primaarne infektisoon. KNSi indektsioonid reeglina pärast hematogeenset levikut. • Tservikofatsiaalne tüüp – enamik juhtumeid. Äge püogeenne infektsioon või, tavalisemalt, aeglaselt arenev valulik protsess. Esineb koe turse, fibrotiseerumine, armistumine, haava drenaaž alalõuanurga ja kaela piiril. • Rindkereinfektsiooni sümptomid on mittespetsiifilised, kopsukoes võivad moodustuda abstsessid, levida naaberkudedesse. • Kõhus: potentsiaalselt hõlmab kõiki elundeid.