Rakk on kõrgelt diferentseeritud, seega ei jagune enam. Närvikude on mitmekesine, sõltub paiknemisest ja funktsioonist. Koosneb neuronitest ja gliiarakkudest, kusjuures viimaseid on enamik, umbes 9/10. Q: Mis on gliiarakk? A: närvitoerakk. Need toidavad ja kaitsevad neuroneid, võivad ka harva ja veidi neuronite ülesandeid täita. Gliiarakud jagunevad: · Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe. · Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides
Naise rinnanäärmest tungib alkohol ka emapiima. Ajukoes jaotub alkohol mõningate erinevustega üksikutes struktuurides. Kõige kõrgem alkoholi kotsentratsioon on leitud peaaju suurte poolkerade koores (Hallaines), ajukeses, võrkjas moodustises ja limbilises süsteemis. Membraanidest läbi tungides avaldab alkohol neile mõju, muutes nad mitmesuguseid aineid rohkem läbilaskvaks. Alkoholi toimel nõrgeneb membraanide ja barjääride kaitsevõime. Vere ja aju vahelise hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus suureneb plii, vismuti, naatriumi, mõnede albumiinide jt. Ainete suhtes, väheneb aga fosfori suhtes. Selle tagajärjel sugeneb häireid närvikoe ainevahetuses. ALKOHOLI TOIME NÄRVIKOES Närvisüsteemi difundeerunud alkohol avaldab närvirakkude ainevahetusele ning funktsioneerimisele mitmesugust ning ulatuslikku toimet. Ta mõjub pärssivalt närvirakkudele, eriti tema jätkete membraani väga olulisele süsteemile, nn.
7.5 Iiveldust ja oksendamist põhjustavad faktorid. Oksendamine Oksendamine on kaitsereaktsioon, toimub reflektoorselt närvisüsteemi osavõtul. Selles refleksis on keskne koht piklikaju oksendamiskeskusel. Ajus area postrema tundlik piirkond, kus asuvad serotoniinitundlikud retseptorid: S3 (S= serotoniin). Kui serotoniin erutab vereringe kaudu area postrema retseptoreid, kandub erutus edasi okserefleksi keskusele ja käivitab vastava refleksi. Area postrema pole kaitstud hematoentsefaalse barjääriga, seepärast perifeerses vereringes ringlevad ained, ka serotoniin, saavad kontakteeruda area postrema retseptoritega (enamik ajust on selle eest kaitstud hematoentsefaalse barjääri poolt). Oksekeskuse erutuse ja sellega kas iivelduse (kergemal juhul) või oksendamise kutsuvad esile: Ebameeldiva lõhna ning maitseretseptorite ärritus, ka neelu piirkonna retseptorite mehhaaniline ärritus, mille suhtes on neelupiirkond väga tundlik.
annaabi.ee 
