3. Tähtsad Sippari ajaloost kõnelevad leiud 3. aastatuhandest eKr on Sipparist ja teistest Sumeri asulatest leitud india pitsereid, mis osutavad sidemetele induse kultuuriga. Leidude hulka kuulub ka ühe olulise kullassepa peidetud vara, mis leiti purki peidetuna Ebabbari templi põranda alt. Peale kuld- ja hõbeehete, poolvääriskivist pärlite, vasktööriistade, savipitsatite ja ühe hematiitsilindri kuulus sinna veel 67 erinevast materjalist (enamasti ahhaadist ja hematiidist) ja erineva kujuga kaaluvihte. Kogu vara oli peidetud Ebabbari pühakompleksi, kus tegeleti juhtimise, käsitöö ja kultusega. Niisiis on leitud esemed sümboolsed objektid seotud religioosse tegevusega. Päikesejumal Shamashi seostatakse ka õigusemõistmisega, sealjuures on vajalik õigust ,,mõõta" ja ,,kaaluda", mida kaaluvihud sümboliseerivadki3. Üldiselt räägivad paljud arheoloogilised leiud sellest, kui tähtis oli tol ajal jumalakultus
Kriips kirsspunane. Keemiliselt püsiv mineraal, puruneb tavaliselt mehhaaniliselt. Tekib peamist metamorforismi protsessis, kuid ka raua hüdroksiidide dehüdratiseerumisel maapinna termodünaamilistes tingimustes ning magmast hangumisel. Tähtis rauamaak. Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 ehk Fe2O3. FeO. 72,4% Fe. Kristalliseerub kuubiliselt (kristallitahkudel viirutus), kuid enamasti esineb ilma välise kristallvormita – teralise massina. K 5,5- 6; E 4,9-5,2. Värvus raudmust. Hematiidist kergesti eristatav kriipsu musta värvuse põhjal. Tugevasti magnetiline. Tekib magmast hangumisel (eraldub magma kristalliseerumise alguses) või metaforismi protsessis. Kivimite murenemisel jääb magnetiit kui keemiliselt vastupidav mineraal praktiliselt muutumatuks ja satub murendi koostisse, moodustades liivade raskes fraktsioonis valdava osa. Parim rauamaak. Kvarts SiO2. on maakoores kõige sagedam mineraal. Kvarts on keemiliselt ränidioksiid. Vaba kvartsi esineb maakoores umbes 12%
rohkem vôi vähem kildudest koosnevad tektoonilised hôôrdebret'sad. Äärmuslikul, väga intensiivsel kivimite peeneks jahvatamisel vôivad moodustuda ka enamasti peitkristalsed, paakunud, sageli kihilised kivimpuru massid - müloniidid. Purustusprotsessides uudismineraale ei teki, küll aga setib sageli lõhedesse valgunud hüdrotermaalseist vetest lõhepindadele ja kildude vahele rohekaid muldjaid kloriidi, epidoodi, ka vilkude masse. Müloniidid on sageli peenelt hajutatud hematiidist roostepunased. Löögimoondel leiab aset momentaalne purustus, mis on tingitud näiteks meteoriitide langemisest, gaasi-, aga ka tuumaplahvatustest (impaktiitne, shokimetamorfism). Saadusteks on sõltuvalt moonde astmest purustusbretchad, osaliselt sulanud klaasja pöhimassiga löögibretchad (zujeviidid ja tagamiidid) vôi isegi täielikult ülessulanud klaasjad kivimid (impaktiidid, impaktsula). Löögimoondega kaasnevad
annaabi.ee 
