Juhendaja: E.Pärn Üliõpilane: T. Koltsova KS-31 Tallinn 2016 Ekskursioonid koolidele, lasteaedadele ja perele. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses! Aegviidus on Teil võimalik õppida ratsutamist, sooritada lühemaid jalgsi-, jalgratta- ja ratsaretki kaunisse männimetsa, võtta osa kogu päeva kestvast matkast Kõrvemaale. I. ERINEVAD PROGRAMMID Kivisaare Ratsatalu Aegviidus pakub ratsutamiseks ja meelelahutuseks vabas looduses erinevaid programme: Kuni 2-tunnine programm 5 €/inimene Sisaldab: hobuste tutvustamine, harjamine, varustuse tutvustamine, saduldamine ja ratsutamine (10 min/in). 3 – 4-tunnine programm 6,5 €/inimene
Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. Sajandeid on arvatud, et muusikal on võime suurendada sõnade mõju. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mis on teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ja tunnete kajastamisel. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Ooper kui muusikaline draama algab instrumentaalse avamänguga. 17.
tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste, näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui märkima pean sisukaid, pikemaid tekste jutu vormis pigem- mis siiski sisaldavad luuletuse tunnuseid nagu riim
käsklust vähehaaval jooksu ja pärast saku) juurde ja jätkatakse niiviisi lii- täitekäsklust minnakse käskluse järgi kumist, kuni on tehtud määratud arv üle takt- või vabasammule. samme. Pärast peatumist jäädakse Joostakse ebatasasel maastikul ja pi- valvelseisangusse. kemate vahemaade läbimiseks. Kiir- Pöördeid tehakse nii paigal kui ka lii- jooksuga läbitakse ainult lühikesi va- kudes pärast käsklust "PAREM (VA- hemaid. SAK) POOL!". Jooksmist alustatakse pärast käsklust Paigal pööratakse pärast täitekäsklust "JOOSTES MARSS!" ning kiirjook- parema (vasaku) jala kannal ja teise su pärast käsklust "KIIRJOOKSU jala päkal 90° võrra paremale (vasa- MARSS-MARSS!". Jooksult peatu- kule), pärast pööret tuuakse tagapool takse kas määratud kohani jõudmise olev jalg lühimat teed mööda eesole-