Mõne aja möödudes enam selliseid vigu ei tee. 14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel - räägitakse aeglasemalt, rõhutatakse intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad. Juttu on asjadest, mis on siin ja praegu. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. Laps ise eelistab sellist juttu kuulata. See on lapsel kõne omandamises vajalik, sest lapsel on vaja kedagi, kes ikkagi temaga räägiks. Kõne omandamise varajastel etappidel on oluline, et laps suudaks kõnevoolu tükeldada ja seostada juttu ümbritsevate asjade, sündmuste ja enda kogemustega. 15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Ilma keelega kokku puutumata lapsed rääkima ei hakka
Üks võimalus end kirjeldada on vanuse ja põlvkonna kaudu. Need mõjutavad keelekasutust. Lisaks neile mõjutab keelekasutust ka inimese vanus, kellega räägitakse. Võtmesõnad näitavad vestluses rääkija vanust. Ema räägib oma lastega lühikeste lihtlausetega. Kui ta räägiks vanema inimesega, oleks ta laused pikemad ja keerukamad. Lapsevanemad-vanavanemad kasutavad lastega kõneldes hellitusnimesid ja lastekeelt, nt kullake. Seda teevad ka lapsed ise (ema emme). Ühevanuste inimeste vestlus on voolav: mõlemad rääkijad jätkavad vestlust kiiresti, kui eelmine rääkija on vooru lõpetanud. Vanusevahega rääkijatel võib esineda pause. Noored kasutavad slängisõnu. See tingibki olukorra, et vanemad inimesed ei mõista noori ning vajavad „tõlget“. Sõnavaraerinevus näitab rääkijate vanust. Vanust võivad näidata ka häälikulised erinevused
Ahvid ei ole võimelised aru saama inimkeele süntaksist ehk reeglitest, mille alusel moodustatakse mõtestatud sõnade järjestus. Täiskasvanud muudavad lastega rääkides tihti oma kõnet. Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid pikemad ja sagedasemad. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon
annaabi.ee 
