Gabriel Garcia Marquez (6.märts 1927-17.aprill 2014) Elulugu • Gabriel Garcia Marquez sündis 6.märtsil 1927 Kariibi mere äärses Kolumbia väikelinnas Aracatacas. • Ta oli Kolumbia kirjanik, stsenarist ja publitsist. • Perekond ja sõbrad kutsusid teda hellitusnimega Gabito või Gabo. • Aastal 1929 asusid vanemad elama Baranquillasse, mistõttu Marquezi kasvatasid tema vanavanemad. • Vanavanemad olid ka tema kirjanduslikud mõjutajad. • 1999.aastal avastati tal vähkkasvaja, millesse ka hiljem suri. Auhinnad • 1972.aastal Romulo Gallegose auhind. • Samal aastal sai ta ka Neustadti kirjandusauhinna. • 1982.aastal Nobeli kirjandusauhind. Haridus ja töö • 1947
8. Nad tutvusid kolme kohaliku Võsu poisiga 9. Nad ütlesid oma vanematele, et nad tahaksid nädalavahetusel puhata Reena suvilas 10. Villem oli üks kohalik Võsu mees. Ta oli kahekümne kuue aastane. Tüdrukud tutvusid temaga Võsu ööklubis. 11. Rita kutsumise peale tulid samuti Võsule Rita vend, tema sõbrad ja mõned tüdrukud 12. Kerli viidi haiglasse, kuna ta jäi suitsu kätte 13. Ta kuulis, et tema ema hõikas teda hellitusnimega- Annu. Ann arvas, et ta kujutas seda ette 14. Villem oli Anni ema vana sõber 15. Reena oli Anni emale öelnud, et tüdruk on Võsul Tegelased: · Ann · Kärt (Kärtsu) Anni ema · Ants Anni kasuisa · Kristjan Anni isa · Kätlin · Reena · Rita · Timo · Siim · Artur · Villem · Kristel · Kerli · Evelyn · Anti · Oleg · Rein · Tom · Gregor · Marten
Isa Friz Hessi kasvatuse nurgakivideks olid distsipliin, kohusetunne, truudus ja kuulekus ajastu ideaalid, millele Hitler toetus. "Asetäitjat" Hessi iseloomustas kaks nägu. Partei moraaliapostlina korruptsiooni ja ametiposti kuritarvitamise vastu võideldes võis ta ühtlasi teha kihutustööd okupeeritud Poolas ihunuhtluse kasutuselevõtmiseks. Vapra ja otsustamisalti Esimese maailmasõja ohvitseri ning teda hellitusnimega "mu Hessike" kutsunud Hitleri suhted põhinesid esimese äärmisel truualamlikkusel. Oma poliitilises tegevuses eiratud asetäitja näitas 1941.aastal üles üllatavat otsustusvõimet ning uljust, lennates keset sõda vaenlase laagrisse. Hess oli kuulunud kunagi NSDAP liidrite hulka, ent kujundas juba algusest peale saatuslikuks kujunenud partei fanaatilist ning usaldust äratavat nägu. Tiitel "füürer" oli Hessi vaimusünnitus. Tema
astromuusik, mis on need mõjutegurid, mis seesuguse erilisuseni viivad. Referaadi teises osas on välja toodud Urmas Sisaski looming ning töö lõppu on lisana pandud nimekiri, kuhu töö autor on püüdnud koondada enamiku Urmas Sisaski teoseid. 3 1. ELULUGU 1.1. Emaliin Urmas Sisaski ema Maie Sisask, neiupõlvenimega Orav ja hellitusnimega Mai, töötas noorena Salutaguse pärmivabrikus. Ta armastas väga laulda ning osales näiteringis, naisansamblis, laulukooris ja koos venna Jüriga koolis ka keelpilliansamblis, kus Maie mängis mandoliini ja Jüri mandoolat. Nende vanaisa Anton valdas hästi kandlemängu ning isa Alfred Orav olevat olnud suurepärane lõõtspillimängija, mis oli arvatavasti terava kuulmise ja hea mälu kõrval üheks oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis
Siiski ei mõjuta inimeste hääletoon seda, mida nad ütlevad. Ühiskonnas on loodud stereotüüpe kõrge häälekõla kohta, nagu see oleks ebausaldusväärne või mitteautoriteetne. Sõnavara, mida eri vanusegruppide kohta öeldakse, näitab ühiskonna suhtumist. Täiskasvanud räägivad, lapsed lalisevad, vanainimesed ümisevad, räägivad monotoonselt. Lapsekeel on omaette rääkimisstiil, mille tunnused on järgmised: 1 last kutsutakse hellitusnimega (enda nime 7 kõrgem hääletoon; tuletis) või hellitleva sõnaga (kullake, musirull); 8 aeglasem kõne; 2 lühemad ja grammatilisemalt lihtsamad laused; 9 rohkem pause, eriti fraaside vahel; 3 rohkem kordusi; 10 selgem hääldus; 4 rohkem küsimusi või eks-ole-küsimusi; 11 liialdatud intonatsioon: olulisi sõnu rõhutatakse
annaabi.ee 
