Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine- rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus
piikide, kilpide, ambude või pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult pikkvibusid, 4-5 meetri pikkuseid piike ning piiki ja kirvest ühendavaid hellebarde. Lisaks hakati Euroopas alates 14.saj kasutama esimesi tulirelvi: püsse ja suurtükke, millel oli esialgu küll rohkem psühholoogiline mõju. Kuna pikalt sõjalisi oskuseid lihvinud rüütleid enam raudrüüd piisavalt kaista ei suutnud, hakkas nende sõjaline tähtsus tasapisi hääbuma. Varakeskajal puhkenud sõdade tulemusena hakkasid feodaalid oma elupaiku kindlustama ning tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kaitsefunktsiooni
pikkvibudega. Lahingut alustas harilikult rüütliratsavägi, kes pärast esimest kokkupõrget jätkas lahingut kahevõitlusena. 13.-14.saj hakkasid sõjapidamise tavad ja sõjatehnika muutuma. Valitsejad hakkasid vasallidest koosneva väe asemel eelistama palgasõdureid. Rüütliratsaväe rünnaku vastu kasutati oskuslikult pikkvibusid, 4-5 meetri pikkuseid piike ning piiki ja kirvest ühendavaid hellebarde. Lisaks hakati Euroopas alates 14.saj kasutama esimesi tulirelvi: püsse ja suurtükke, millel oli esialgu küll rohkem psühholoogiline mõju. Kuna pikalt sõjalisi oskuseid lihvinud rüütleid enam raudrüüd piisavalt kaista ei suutnud, hakkas nende sõjaline tähtsus tasapisi hääbuma. Varakeskajal puhkenud sõdade tulemusena hakkasid feodaalid oma elupaiku kindlustama ning tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kaitsefunktsiooni
1 7 1 paberikuh; jade kohale kummardunud kirjutajate peadele. Saal' eesmine osa oli rahvast täis; paremal ja vasakul istusid laudade taga kohtuametnikud, poodiumil aga oli hulk 292 kohtunikke; nende viimased read kadusid pimedusse; näod olid kõigil liikumatud ja pahaendelised. Seintel oli arvutult kuninglikke vapiliiliaid kujutatud. Kohtunike kohal võis vaevalt suurt krutsifiksi eraldada. Kõikjal oli näha piike ja hellebarde, mille otstele küünlavalgus tuletäpikesi heitis. «Härra,» küsis Gringoire oma naabrilt, «kes on need isandad, kõik reas nagu prelaadid konsiiliumis?» «Härra,» vastas naaber, «paremal on kohtupalati nõunikud, vasakul uurimiskojanõunikud; alamad ametnikud on mustas, kõrgemad punases.» «Aga kes see seal on, teistest kõrgemal,» küsis Gringoire, «paks ja punane, üleni higine?» «See on eesistuja ise.» «Ja need lambad tema selja taga
annaabi.ee 
