F= = = + H cos sin H cos sin tan (9.23) Seega tugevustingimuse kasutamine annab samasuguse tulemuse kui jõudude tasakaalutingimus. Valemitest 9.22 (või 9.23) järeldub, et voolava vee korral kinnihoidvad jõud tuleb määrata kasutades heljundmahukaalu, see tähendab efektiivpingete kaudu, nihutavad jõud aga pinnase mahukaalu abil veega küllastunud olekus, see tähendab kogupinge kaudu. Üleni liikumatu vee all asuva nõlva puhul tulevad mõlemad jõud leida heljundmahukaalu abil. 9.9.3 Ringsilindrilise lihkepinna meetod vee voolamisel nõlvas Võrreldes vee mõjuta lahendusega lisandub lihkumist põhjustavale momendile hüdrodünaamilisest jõust põhjustatud moment W d (joonis 9
Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joonis 10.12). 2c K a - zc h + hK a + 2 c K a Joonis 10.12 Surve seinale nidusas pinnases Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu = -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joonis 10.14). h1 h1Ka Veepind h2 w h2 h1Ka + h2Ka Joonis 10.14 Pinnase aktiivsurve pinnasevee esinemise korral 24. Omakaalupinged pinnases. Vundamendi laiuse mõju. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust. Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse
teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur Vaatleme pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva ´= -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase varuteguri (joon5.8). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joon6.14).
h2 (q + h11 + h22) Ka2 (q + h11 + h22) Ka3 3, 3, c3 Joonis 10.13 Horisontaalsurve kihilise pinnase korral Kihi piirides suureneb surve sõltudes mahukaalust võrdeliselt sügavusele. Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu = -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase horisontaalsurve seinale. Kuid pinnasesurvele tuleb lisada veesurve (joonis 10.14). h1 h1Ka Veepind h2 w h2 h1Ka + h2Ka Joonis 10.14 Pinnase aktiivsurve pinnasevee esinemise korral 10.4.3 Maapinna ja seina kalde ning hõõrde arvestamine
annaabi.ee 
