Kuna muus häälikuümbruses ega positsioonis [ ] ei esine, siis ei ole ta ka omaette foneem, vaid on foneemi /n/ üks allofoon. Lisaks minimaalpaarianalüüsile kasutatakse fonoloogias nn fonoloogiliste reeglite kirjutamist (# - sõna alguses, lõpus; V_V - vokaalide vahel, C_C - konsonantide vahel). Järgnevalt reeglite kirjutamise kohta mõned näited: · muidu heliline konsonant /m/ muutub helitu konsonandi /h/ järel sõna lõpus helituks (helitut häälikut tähistab ringike konsonandi all, ' : ' märgib häälikupikkust) /m/ > [ ] / /h/_# (nt lehm [leh: ]) Loe seda järgmiselt: /m/ hääldub helitult, juhul kui ta jääb /h/ järele sõna lõppu; · hambasompudel hääldatud /n/ muutub /k/ naabruses pehmel suulael hääldatud [ ]- ks /n/ > [ ] / _/k/ (nt panka [pa kka]); · /n/ palataliseerub /i/ ees ([nj])
Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager. Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaazi taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaz maastikuga. Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me eemal lendamas mingit imelikku masinat mis kadus sama kiirelt ja ootamatult nagu ta ka ilmus. 5 minuti pärast lendas meie kohalt üle vastase lennumasin. Midagi nii kiiret ja helitut polnud me keegi kunagi näinud. Me proovisime ta sihikule saada oma raketiga, kuid see ei õnnestunud kuna masin ei kiirganud välja soojust. Me sattusime hetkeks paanikasse, kuid siis tuli meelde, et meile olid kasutusele tulnud ka uut tüüpi raketid mis oli juhitavad puldist. Jäimegi ootama uut vastase tulekut. Me ei pidanud ootama seda kaua. Lasime raketi välja ning juhtisime selle vastase lennukile järgi. See oli sama lihtne nagu puldiautoga sõitmine
Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager. Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaazi taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaz maastikuga. Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me eemal lendamas mingit imelikku masinat mis kadus sama kiirelt ja ootamatult nagu ta ka ilmus. 5 minuti pärast lendas meie kohalt üle vastase lennumasin. Midagi nii kiiret ja helitut polnud me keegi kunagi näinud. Me proovisime ta sihikule saada oma raketiga, kuid see ei õnnestunud kuna masin ei kiirganud välja soojust. Me sattusime hetkeks paanikasse, kuid siis tuli meelde, et meile olid kasutusele tulnud ka uut tüüpi raketid mis oli juhitavad puldist. Jäimegi ootama uut vastase tulekut. Me ei pidanud ootama seda kaua. Lasime raketi välja ning juhtisime selle vastase lennukile järgi. See oli sama lihtne nagu puldiautoga sõitmine
surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm - Hääleriba – spektrogrammi osa, mis viitab helilisusele (häälekurdude võnkumine). Helitutel selge hääleriba puudub. - Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest. - Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut. - Vokaalinelinurk ehk –diagramm – kujutab suuõõnt, läbilõige sellest: diagrammi esimene osa on suuõõs. - Stiimul 4. Foneetiline transkriptsioon – häälduskiri. IPA on rahvusvaheline transkriptsioon. Sõnaraamatud kasutavad IPAt.
annaabi.ee 
