Sõna paber on tulnud kreeka keelest Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina Heli- ja videolindistused Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet Kõne keele põhiline avaldumisvorm eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt ühendus helistaja ja vastaja vahel telefonivõrgu vahendusel Telefon kommunikatsiooni vahend peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil
mõistetavatena asjadest nagu näiteks mobiiltelefonidest, sülearvutitest ning uhketest autodest. Tänapäeval toimub areng edasi ning usun, et umbes saja aasta pärast leiavad inimesed, et 21.sajandi tehnika on väga algeline ning nad ei suudaks oma elu ette kujutadagi nii nagu meie praegu seda elame. Minevikus on leiutatud meile tänaseks väga palju olulisi esemeid. Näiteks üheks maailma tähtsamaiks leiutiseks peetakse telefoni. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. 1875. aastal, Alexander Graham Bell leiutas esimese telefoni, mis reaalselt edastas inimese häält. Tänapäeval oleks üsna võimatu ilma telefonita elada. Tänu sellele saavad inimesed üle maailma üksteisega suhelda. Muidugi saaks ka kirjateel, kuid telefoniga saab ühendust inimesega teiselpool maakera palju kiiremini luua ning jutud saab kiiremini räägitud, kui kirja teel
Kaarma Kool Telefon Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Telefonide ajalugu: Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus
Telefon Inimeste elu on läinud väga lihtsaks tänu teatud leiutistele, milleta elamist ei kujutaks ettegi. Kõik on muutunud nii tavapäraseks, parimaks näiteks on telefonid. Telefon on asi, milleta oleks elu arvatavasti seisma jäänud. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Telefoni on kasutanud maailmas peaaegu kõik inimesed, praeguseks kasutatakse küll mobiiltelefone rohkem. Telefon on vajalik sidepidamiseks erinevate riikide, partnerite ja üldse inimeste vahel. Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma.
..................................................................................................................................8 SISSEJUHATUS Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta. Mind hakkas see kohe väga huvitama, et kuna siis hakati kasutama telefone. Referaadis püüangi välja tuua huvitavat telefonide ajaloo kohta, tänapäeva telefonide ning esimeste telefonide kohta Eestis. TELEFONI AJALUGU Telefon on kommunikatsioonivahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus
valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid)
erutumiseks tugevamat valgust ja igaüks neist erutub vaid teatud kindla valguse lainepikkuste vahemiku (st värvuse) puhul. Meeleelundite tööprintsiip on sealjuures hämmastavalt lihtne: • närviimpulsid, mida silmast või kõrvast ajju saadetakse, ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on lihtsad “on/ei ole” tüüpi (binaarsed) signaalid • erinevad retseptorrakud erutuvad ainult konkreetsete värvus- või helitoonide puhul • see, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, annab ajule infot vaadeldava objekti suunast ja mõnede retseptorite puhul ka värvusest; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust • analoogselt - see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust • kahe silma olemasolu on tähtis, kuna see võimaldab hinnata objektide kaugust,
annaabi.ee 
