JSB põrmu on mitmeid kordi ümber maetud. Praegu asuvad JSB säilmed Leipzigi St Thomaskirches. Viimased uuringud on seadnud aga kahtluse alla, kas hauas olevad säilmed üldse kuuluvad JSB-le. 6 2. Johann Sebastian Bach, pärand Pärast JSB surma polnud tema looming moes. Teda meenutati pigem kui pedagoogi ja pillimeest. Tegelikult ei ole selles ka midagi imelikku, kuna oma eluajal toimetas JSB kõigist oma loodud (säilinud 1000) heliteostest trükki vaid 4. Kui aga mitmed muusikamaailma suurkujud – Beethoven, Mozart, Mendelsohn, Schumann, Chopin JSB heliloomingut imetlesid, muutus Bach’i looming laiemalt tuntuks. Juba 1850. aastal loodi JSB loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft) JSB stiil ei olnud uuenduslik, vaid võttis kokku ja arendas täiuslikkuseni temale eelnenud kolme sajandi muusika. JSB oli organistina nagu Euroopa muusikaliseks saadikuks Saksamaal - ta seadis
muusikapoodides. 1760. aastal Haydn abiellus. Nende abielu oli õnnetu ja ta tegelikult armastas teist naist, kuid tol ajal ei olnud võimalik lahutada. Nad ei saanud oma naisega lapsi ja mõlemad pidasid armukesi. Arvatakse, et Haydn oli oma armukese lapse Antonio isa. 1761. aastal ausus Haydn tööle Esterhazy õukonnas, kus töötas suurema osa oma elust. Ta oli kuni hilise eani teistest Austria kuulsatest heliloojatest ja nende heliteostest eraldatud, sest õukonna Vürsti maavaldused olid eraldatud muust maailmast. Tänu sellele on Haydnil õnnestunud oma loominguga teistest erineda ja olla originaalne. Tal oli seal töötades palju häid võimalusi ja tingimusi. Peaaegu 30 aasta jooksul, mil ta seal töötas kirjutas ta väga palju teoseid ja tema helikeel arenes jõudsalt. 1790. aastal, mil vürst Nikolaus suri sai tema mantlipärijaks poeg Anton. Anton koondas suurema osa õukonnamuusikutest
Nagu selgus on tegu n.ö. kerge ooperiga. Operett sarnaneb osalt nii ooperi kuid ka teiste, kergemate muusikazanritega, nagu muusikalid. Erinevused nende kolme vahel on tihti väga väikesed, mis teeb nende eristamise kohati väga keerukaks. Teises alajaotuses seadsin tähelepanu alla opereti tekke ning arengu uurimise. Nagu selgus on operett tekkinud 19 sajandi keskel Prantsus koomilisest ooperist, sest rahvas oli tüdinenud tõsistest ning pikkadest heliteostest ning tahtis nüüd midagi lihtsat ja lühikest. Esimeseks operettide kirjutajaks peetakse Jacques Offenbachi, kuigi on ka vastakaid arvamusi. Tõin välja ka opereti arengu eri keelkondades, kus keskendusin saksa- ja inglisekeelsele operetile, paari sõnaga mainisin ka eesti opereti arengut. Kokkuvõttes võin öelda et jäin oma tööga rahule, kuna sain oma põhilisele probleemile vastuse ning sain ka nii mõndagi muud uut teada. 8
Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas. Mihkel Lüdig Oma muusikalise hariduse omandas Lüdig Peterburis õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Oreli õppimisega tegeles Lüdig ka varasemalt, astudes juba 16 aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. 1918-1924 aastal töötas ta Kaarli kiriku organistina. Mihkel Lüdig Lüdig tegeles ka heliloominguga, tema tuntuimaks teoseks on aga kindlasti koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti 1969. aasta juubelilaulupeol ette, ning ilma milleta ei möödu tänapäeval enam kindlasti ükski laulupidu. Mihkel Lüdig 5 Friedrich Kuhlbars