Dmitri Dmitrijevits Sostakovits sündis 25. september 1906 Peterburis ja suri 9. august 1975 Moskvas. Ta oli Nõukogude Venemaa helilooja ja pianist. Ta oli üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. Dmitri Sostakovitsit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Dmitri Sostakovitsi isa oli keemik, ema pianist. Ta lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianisti ja heliloojana aastal 1925. Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades. Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Sostakovits on tuntud dirigent ja pianist.
Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat
neoklassitsistlikule suunale. Täheldatav on Šostakovitši puhul lähtumine klassikalistest vormiskeemidest, mida helilooja küll mõnevõrra muudab ja laiendab. Šostakovitšit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis kõige paremini madal sotsiaalne valulävi ning kõrgendatud tundlikkus kõigi inimlike ja sotsiaalsete probleemide vastu. Venemaa totalitaarses ühiskonnas polnud tal mõistagi kerge seda oma heliteostes väljendada. Repressioonide kartusel pidid mõned tema oopused esiettekannet ootama aastakümneid, näiteks 4. sümfoonia (1936) jõudis esmaesituseni 1961. aastal. Totalitarismi tingimustes pidi helilooja end sageli väljendama iroonia, satiiri ja mõnikord ka groteski kaudu, kuna mitmetähenduslikkus oli võimude formalismisüüdistuste vastu omamoodi kaitsekilp. Kogu nõukogude intelligents oli juba jõudnud harjuda lugema n-ö ridade vahelt. Sel
,,Kuldrannake". Püüdis igati arendada ja edendada muusikaelu Eestis. Pani kokku esimese eestlastest koosneva orkestri. Algul veel polnud küll tegemist professionaalide vaid asjaarmastajatega. Aktiivne muusikakriitika, avaldas arvustusi Postimehes. Need olid esimene põlvkond. Teine põlvkond kerkib esile sajandivahetusel. Nüüd tulevad esile inimesed, kes on saanud oma põhierialana kompositsiooni. Sel perioodil kujuned heliteostes välja rahvuslik helikeel. Artur kapp ja Rudolf Tobias õpetajaks oli Rimski-Korsakov. Kirjutasid ka instrumentaal- ja sümfoonilist muusikat. Tobias zanriliselt mitmekesine. Esimene klaverikontsert ,,Concertstück". Teerajajaks oratooriumis ,,Joonase lähetamine". Kirjutas ka erinevaid väikevorme, eriti just klaverile, oreliteoseid, kantaate. 1912 kolis Saksamaale. Artur Kapp ,,Kantaat päikesele". Vokaalteosed. Sümfooniline avamäng ,,Don Karlos"
annaabi.ee 
