Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad
instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos Duur - Mazoorne helilaad Partii Lauljale, häälerühmale või pillile Gavott 2-osalises taktimõõdus vana ettenähtud osa heliteoses Prantsuse tants Parituur Noot, kuhu on koondatud kõik Gregoriuse laul Roomakatoliku kiriku heliteose partiid ühehäälne laul Passioon Heliteos koorile, vokaalsolistidele Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest.
Enne 19. sajandit kasutati baritoni ooperi pearollides harva. Üks tähtsamaid 1800. aastate baritone on Johann Michael Vogl. Vogl oli baritonilaulu kontserttraditsiooni tekke üheks inspireerivamaks kujuks. 20. sajandil on seda traditsiooni jätkanud Dietric Fischer- Dieskau, Olaf Bär, Thomas Hampson ja Wolfgang Holzmair. http://www.youtube.com/watch?v=qUqG5fPdLYg Bass Bass on kõige madalam meeshääl. Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe. http://www.youtube.com/watch?v=2MoZHuPnv9g Sopran Helen Lokuta. Metsosopran Karmen Puisi. Alt Nina Hagen. Tenor Andrea Bocelli. Bariton Jassi Zahharov. Bass
jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu viiuliliteratuuri ühe keerukaima ja nõudlikuima oopuse maine. Helilooja ise on öelnud, et teose teise osa lõpulõigus ühinevad teineteisega kaks hinge. Lubatud kirg oli heliteoses täiesti olemas. Muusika oli üpris kiire ja võhiku kõrvale veidi segadust tekitav. Sümfoonia nr 5 c-moll op. 67 kirjutas Beethoven vahemikus 1804-1808. 19. Sajandist peale on sümfoonia nr 5 olnud üks kõigi aegade armastatumaid klassikalisi teoseid. Klassikalistest teostest on just see minule kõige meelepärasem, mulle meeldib selle salapärasus. Kuna mainitud sümfooniat kasutatakse palju ka moodsas kunstis, pakkus see kontserdil kõige suuremat äratundmisrõõmu.
Elektronmuusika: Stockhauseni suuremat tähelepanu äratanud elektroonilised teosed on "Elektronische Studie I" (1953) ja "Elektronische Studie II" (1954). Neist esimene oli kokku pandud stuudios genereeritud erinevatest siinustoonidest, teine oli aga esimene elektronmuusika teos maailmas, mis sai noodistatud ja ka partituurina välja antud. Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956). Järgmises heliteoses "Kontakte" ("Kontaktid" 1958-1960) kasutas Stockhausen Kölni stuudio võimalusi äärmise piirini: segas omavahel erinevaid lainekujusid, kasutas valge ja roosa müra generaatoreid, mitmesuguseid kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970. aastatel hakkas Stockhausen üha enam akustilist ja elektroonilist muusikat omavahel kombineerima. "Mixtur" (1964" on algselt salvestatud orkestriga ja hiljem on salvestist stuudios spetsiaalselt töödeldud
meetrumi osale vastavat vältust eeltakt – kui teos algab rõhutu osaga sünkoop – rõhk, mis läheb meetrumi rõhuga vastuollu > - dünaamiliselt aktsenteeritud sünkoop lihttakt – ainult üks rõhuline osa liittakt – ühesugustest lihttaktidest moodustunud takt segatakt – erinevatest lihttaktidest moodustunud takt alla breve – nagu lühike (taktimõõt 2/2 ehk c läbitõmmatuna) polümeetria – mitme taktimõõdu samaaegne esinemine mitmehäälses heliteoses tempo – teose esitamise kiirus agoogilised tempoterminid – väiksemad tempost kõrvalekaldumised teose esitamisel metronoom – mehhanism, mis paneb võnkuma reguleeritava raskusega varustatud pendli veerandnoot = 120 <- tähendab, et pendli võnkumise kiirus on 120 korda minutis helide põhinimetused – klaveri valged klahvid silpnimed – do re mi fa sol la si do tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine
Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö):
annaabi.ee 
