Kabiinil mürata ventilatsioonisüsteem, sobiv müratase kabiinis 15-20 dB(A) Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub näoga audiometristi poole 6 Uuringu läbiviimine [1] Enne uuringu alustamist peab kontrollima, et kuulmekäigud oleksid puhtad Uuritaval peavad olema sobiva suurusega kõrvaklapid Audiometrist valib sageduse ja helitaseme ning vajutab nuppu misjärel kuuleb seda heli kõrvaklappidest uuritav Uuritav on instrueeritud vajutama reageerimisnuppu iga kord, kui ta kuuleb heli Tavaliselt testitakse ühte kõrva korraga ning kõigi sageduste puhul registreeritakse kõige madalam tase, mida uuritav kuuleb 7 Uuringu läbiviimine [1] Automaatne audiomeeter saadab sagedusi kordamööda mõlemale kõrvale
Helivaljus L on heli intensiivsuse I tajumise sõltuvus helikõrgusest ehk helisagedusest. Helisagedus on helivõngete arv sekundis ja mõõdetakse hertsides (Hz). Inimene kuuleb helisagedusest ainult põhivõnkesagedust. Helivaljuse süsteemiväliseks akustiliseks mõõtühikuks etalonhelisagedusel 1000 Hz on foon. Mingi teise sagedusega heli valjuse määramiseks kasutatakse audiomeetrit. Tundmatu heli poolt põhjustatud heliaistingu tugevust võrreldakse kuulmise teel standartse helitaseme ehk heli nullnivooga, milleks on etalonheli tugevus sagedusel 1000 Hz. Tundmatu heli helinivoo väljaselgitamiseks reguleeritakse audiomeetrit kuni aistingute subjektiivse võrdsustumiseni. Helitugevuse muutust ei taju inimene kuulmistaju logaritmilise iseloomu tõttu mitte absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute
Kolmest skaalast lähedasim inimkõrva vastuvõtukarakteristikutele on A-skaala. Kuna A, B ja C-skaalast jääb väheks, on kasutusele võetud ka mõned meetrilised D-skaalad (rohkem kui 1 D-skaala). Skaalad on kavandatud mõõtma lennuki müra, kuid pole veel saavutanud täielikku rahvusvahelist aktsepteeritust ning praegu on vaid harva kasutusel väga spetsiifiliste mõõtmiste jaoks. Joonis 1. Suhtelise vastuse karakteristikud A, B ja C helitaseme meetrilised skaalad ja inimkõrva jaoks.(1, lk 590) 2 Psühhofüüsikalised näitajad Valjus on subjektiivne või psühholoogiline kvaliteet, mis on seotud nii heli intensiivsuse kui ka sagedusega. Uurimustes on püütud avastada skaalasid või indikaatoreid, mis baseeruks heli füüsikalistele omadustele, mis omakorda mõõdaks selle psühholoogilist kvaliteeti, seega tuli
Kõige valjema heli amplituud, mida inimene tajub, ilma et sellega kaasneks valuaistingut on umbes kümme miljonit korda suurem kui kõige vaiksema tajuva heli amplituud. Järelikult kui rääkida helivaljusest amplituudi terminites, siis kuluks selleks suur hulk arve. Kuid on olemas teine, parem võimlaus. Oleme juba kogenud, et lihtsam on rääkida tasemest, võttes kasutusele suhtelise ja logaritmilise ühiku detsibelli. See, kui tillukesi helitaseme erinevusi inimene tajub, sõltub heli astmest. Mõistliku tugevusega helide puhul on eristusläve suurus umbes 0,5 dB, kuid kuuldeläve ligiduses tõuseb eristuslävi märgatavalt. Inimese suur tundlikkus taseme-erinevuste suhtes tähendab, et eri valjusega helisid peab olema väga palju. Saab näidata, et kuulde. Ja valuläve vahel on ruumi umbes 280 sama kõrgusega, kuid erineva valjusega heli jaoks. Kui sooritada sama
Kus neid kasutatakse? Lp helirõhutase (müratase) LpA A-korrigeeritud helirõhutase (müramõõtja filter, mis arvestab kõrvakuulmise eripäraga kuulda mingeid sagedusi kõvemini/vaiksemalt) LpC C-korrigeeritud helirõhutase LpAeq ekvivalentne helirõhutase, keskmine helitase (A-korrigeeritud helirõhu pikaajalise efektiivväärtuse tase) Lden ööpäevane müratase (arvutatakse päeva, õhtu ja öö pikaajalise keskmise helitaseme alusel) Kasutatakse (ajas muutuva) müra mõõtmisel, normeeritakse. 12. Mis on mürakaart? Kuidas mürakaarte tehakse, kas arvutuslikult või müra mõõtmiste teel? Kaart, mille abil antakse hinnang piirkonna mürataseme kohta. Tehakse arvutuslikult. Normdokumendid ehitusakustika ja müra valdkonnas 1. Missuguseid normdokumente teate ehitusakustika valdkonnas? Müra valdkonnas? Kas need on kohustuslikud? Millal neid tuleks kasutada?