Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides 3-periood Jõuab dodekafooniani Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria´ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses
saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad
Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. 2. Ekspressionism Millal ja kus: 20. sajandi esimestel aastakümnenditel Austrias ja Saksamaal Tähtsamad teosed: ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg Mis ajendil on see kirjutatud? A
kahjuks väga tema käe järgi. Veel oleks tahtnud selle loo puhul kuulda suuremaid dünaa- milisi kontraste. Veel esitati Selim Palmgreni ,,Rukos", Armas Maasalo ,,Epilogi" ja Jaakko Mäntyjärvi ,,Kirjoittaa on minull´ miel´". Kõla oli jällegi väga kena ja hea, võibolla oli see ka tingitud kiriku heast akustikast. Kõikides nendes lugudes tulid esile koori tugevad ja mahedad bassid. Nendes lugudes esines kahjuks veidi intonatsioonilist ebatäpsust ja kõik lood vajusid helistikust ära. Lõpetuseks kõlas jällegi ühislaul. Seekord Toivo Kuula ,,Auringon noustessa". Kooridel oli ilus ühtlane forte ja veelgi huvitavamaks tegi muusika Kaarli kiriku kaja. See lugu pani ka ilusa punkti ilusale kontserdile. Koorid olid küll üldiselt tublid, aga kinlasti on Eesti kooril nii mõndagi õppida, et jõuda samale tasemele nagu sõpruskoor Soomest.
a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist. Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid heli enda pärast (nagu maalikunstnikud huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistikust ja kasutas kogu heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. Selline sümbolistlik väljenduslaad ilmneb Debussy teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi.
tutvus ta ka narkootikumidega. Kahe aasta pärast lõpetas selle narkarite kambaga otsustavalt suheted. 1957. a. muutub täiskarsklaseks, tuge saab usust, harjutab pilli. Teev free jazzi, ei võta oma bändi harmooniainstrumenti. Viimasel eluperioodil mängib sopransax-i 60-te keskpaiku on maailma juhtivamaid jazzmuusikuid. Töötas välja oma harmoonilise süsteemi (palju kaldumisi ja kiirelt). Tema harmoonia C-As- E-C Liigub oma komponeeringutes vabalt ühest helistikust teise. Uudne sound. Saavutab rahva poolehoiu näitena paheline inimene tubli mees. Valdas vabalt kõiki jazzi stiile. Tema mängus on eneriga. Lause ehitus ja fraseerimine laitmatud, kasutas improvisatsioonides laade. Mõju jazzile on tohutu jäljendajaid palju. Sopransax sai võrdväärseks tänu Coltrane'ile. Elu lõpul tegeles avangardiga. Lood: "Giant Steps", ballaad "Naima" Chet Baker Cooli esindaja läänerannikul koos G. Mulliganiga. Kuulsaks sai trompetistina
maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg.Harmoonia oli kromaatiline,hoiab pinget.Lõputu mdeloodia,tekkis pidevast moduleerimisest.Moduleerimine-ühest helistikust teise minek. 17. Operett – Tunnused? (Kõnetekst – retsitatiiv, tantsud) Tekkis 19.sajandil Prantsusmaal ooperi kõrvale.Eelkäijateks oli Prantsuse koomiline ooper.Operetis räägitakse-on rohkem meelelahutuslik.Kergesti meeldejäävad meloodiad,lõbusasisuline,kasutati kõneteksti.Kõnelaul-retsitatiiv,erladi muusikalõik.Oli seotud balletistseenidega aga polnud keerulist goreograafiat .Luljad tantsisid. 18. Prantsuse operett ja klassikalise Viini operett
Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali,
Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid
annaabi.ee 
