Kalevipoeg,Teine teekond allmaailma,lahing põrgulistega,kahevõitlus sarvikuga Kalevipoeg nägi unenäos, et tal on vaja minna allmaailma. Hommikul tõusis ülesse, ta sõi mõne kulbi suppi,et jõudu ammutada. Jõudis mere äärde, kus olid kõrkjad ja hundinuiad. Arvas,et leiab selle koha, kus Tark teadis olevat allilma. Leidis peidus olevad väravad, astus sinna sügavusse, kus viis alla jalgrada, seal all oli pime ja palav aur. Kõigepealt kuulis kaarnat ta kuuseladvast, et helistagu Kalev oma kellukest ja siis kadusid suitsupilved ära. Kalevipoeg läks edasi. Veidi aega oli valge, jälle kottpimedus. Nüüd tuli talle vastu hiir, kes ütles pimedusest talle vastu, et helista kellukest. Kalevipoeg mõistis hiire käsku ja helistas kellukest, pimedus kadus jälle ära. Kalevipoeg astus edasi ja kaugelt paistis võõras valgus, mis polnud päeva valgus, vaid olid tihedad ämblikuvõrgud, mis hõbeda karraga kiirgasid valgust
Johanson, tema sõber ja õp Roop. IX saavutus oma jutuga kreutzvaldi ja koidulaga..Virvele mulje avaldamiseks. oluline hoopis: Tooderiga kõnelus. Tooder rääkus buda mungast ja teiste ning enda veenmisest. X Kristjan Koorma sünnipäev. Jaak pettunud, kuna arvab, et Virve ei saabugi sünnipäevale, aga saabus siiski. Käisid kahekesi sünnip ajal vaatamas Jaagu lapsepõlve kodu ja aeda (isa oma). Suudlesid. Saatis Virve koju. Virve suudles teda, aga ütles, et ärgu Jaak helistagu enne eksamite lõppu. Muidu läheb mõlemal halvasti. (unustasid korraks kooli, aga seda nö ei tohtinud ju ometi!) XI Inglise keele tund peale Kristjani sünnipäeva koolis. ,,elusa matmise tseremoonia" Härra Wikman räägib oma olukorrast ja uuest kooliolukorrast. Mõned poisid võetakse tunditest, ja viiakse direktori juurde koju. Alguses ei mõika nad, mis asi see täpselt on. Jaaks mõtiskleb jumala ja kuradi olemasolu üle (lk 168 vana). XII Ladinakeele tund
Tarmo peab seda piisavaks tagatiseks ning järgmisel päeval annab ta Akslile sularahas 1000 eurot. Ent vaatamata Tarmo ootustele ei maksa Aksel laenu õigeaegselt tagasi, samuti on välja lülitatud tema telefon ning e-kirjadele ta ei vasta. Aksli aadressi Tarmo ei tea. 15. novembril helistab Tarmo Valdurile ja nõuab Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega. Valdur ütleb, et tema teada läks Aksel Soome tööle ja et tal endal (st Valduril) hetkel raha pole, helistagu hiljem. Paar päeva hiljem Valdur Tarmo telefonikõnet enam vastu ei võta. Tarmo tahab nüüd oma raha tagasi saada. Kuna ta Aksli kontaktandmeid ei tea, siis on ainus võimalus esitada nõue Valduri vastu. Kas Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega? Vastamisel palun loetlege kõik vajalikud eeldused ning analüüsige neid argumenteeritult!