kokkusulatamises. Tulemuseks oli täiesti ainulaadne süntees muusikast, sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest. Oma esimese suurteose kirjutas 17-aastaselt - milleks oli " nõnda kõneles Zarathustra ". See oli kirjutatud baritonile, kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile. Orff oli siis veel üsna tunduvalt Debussy mõju all. 1920.aastatel süvenes helilooja 16-17. sajandi helimeistrite teoste uurimisse. Tema eilise tähelepanu osalaliseks sai Monteverdi looming. Varajases barokkmuusikas leidis helilooja oma loomefantaasiale tuge aastakümneks. Tuntumad ja tähtsamad teosed : " Carmina burana " - Lavaline kantaat " Catulli carmina " - Lavaline kantaat " Aphrodite triumf " - Lavaline kantaat " Antigone " - ooper " Türann Oidipus " - ooper " Prometheuses " - ooper
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva
rahvuslikku muusikat, mida iseloomustavad; pikad ööd, lühikesed päevad, kahvatud ja lumised maastikud, soomlaste tulihingelisus ning mõne eriti peene viina margi maik. Soomlastele oli Sibelius sama oluline kui ameeriklastele Abraham Lincoln. Kogu maal on tema auks loodud ausambaid ja monumente, muuseume ja koole. Edcard Grieg Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat muusikat. Ta teosed joovastasid norra publikut ja selle tänuks eraldas valitsus talle juba 29 aastaselt eluaegse riikliku pensioni. Lõpuks 2 aastat enne tema
11. Nimeta olulisemaid žanreid Eduard Tubina loomingus. Too välja olulisus (teemade valik) PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel nendes žanrites. Teostes on tuntav žanriline järjepidevus ja seos eelneva poolsajandi helimeistrite sümfooniliste teostega nt Jean Sibelius, Gustav Mahler. Kõik kümme sümfooniat paistavad silma muusikalise materjali ulatusliku arendusega, mis on seotud väga hea vormidramaturgiaga. Teose keskmes on sageli inimese ja saatuse konflikt, mille muusikaline ülistusjõud hämmastab oma dramaturgilise veenvusega. Väljenduslaadilt domineerivad muusikas jõulised pingekeskmed ning viimastes teostes on tuntav ekspressionistlikult teravdatud dramatism. 12
traagilise atmosfääri Peategelased olid siis traagilise saatusega õilsad kangelased Teosed Ulatuslikem teos on Saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus´´ ,,Lendav Hollandlane´´ https://www.youtube.com/watch?v=7AlEvy0fJto Vene ooper Vene ooper Peterburg oli muusikakeskuseks Suured Itaalia mõjutused: a) Katariina II valitsemiseajal õukonna juures tegutsenud Itaalia ooperitrupp b) Vene esimesed kutselised heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all Esimene Vene ooperiteater oli 1780. a avatud Petrovka teater Moskvas Samal aastal alustas tegevust ka moskva Suur Teater Esimene suur ooperimaja valmis 1860. aastal Peterburis maria Teater. Tunti huvi oma folkloori vastu ning seda hakati ka loomingus kasutama Mihhail Glinka (1804-1857) Kasvas üles Novospasskojes Juba noorena puutus kokku vene rahvamuusikaga Huvi muusika vastu tekkis tänu onule kellel oli pärisorjadest orkester
hoiavad”; üks tema tuntumaid soololaule “Must lind” 12. Instrumentaalmuusika areng - Heino Eller (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Eduard Tubin(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Heino Eller - Tema orkestripala ,,Kodumaine viis'' on eestlastele rahvusliku vaimulaadi sümbol. Temaga on seotud suurem osa Eesti 20. saj ja ka tänapäeva nimekate helimeistrite loometee. Instrumentaalmuusika, kammer- ja orkestriteosed, lüüriline karakter, eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, loodusmotiivid. (,,Koit'', ,,Kellad'', ,,Kodumaine viis'') Heino Eller Eluaastad: 1887 - 1970 Õpingud: alustas 1907. aastal P. konservatooriumi viiuli klassiga (käsi ei pidanud vastu ning õpinguid ei lõpetanud); edasi õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust; peale seda läks aga P. konservatooriumi tagasi õppides kompositsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve
annaabi.ee 
