kehtivaid eraamatu sisuformaate, sh. OeBPS ja Adobe PDF. Ta baseerub avalikule ja isiklikule võtme(te) krüpteerimis(t)ele ning defineerib jaotamis ehk edastusprotokollid kirjastaja ja raamatumüüja vahel, klientidele kättetoimetamiseks ning laenutamiseks. Probleemiks on, et ei saa kaasa üksikute osade õigusi raamatus, nagu pildi ja helimaterjalid. II DRM standardina on XrML. Rakendus on XMLis ja ta kirjeldab õiguste spetsifikatsiooni, tasud ja tingimused sisu kasutamiseks. See standard on rakendadav kõigis valdkondades, milles on vajalik digitaalõiguste rakendamine ja käsitlemine. III veel DRM standard ja sarnaneb eelnevalt tutvustatud XrMLile. See lahendus ehk keel üritab näha digitaalõigusi kui tervet
kraadi, teistel 10-17 kraadi vahel) erilist vahet. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) 6 HELI- JA VIDEOMATERJALID Heliplaate säilitatakse selles pakendis, kus ta originaalselt oli. Heliplaate võib hoida horisontaalses asendis kuid soovitatav oleks hoida vertikaalselt. Samuti kasutatakse karpe, mis kaitsevad neid tolmu eest. Samuti peavad olema helimaterjalid küttekehadest eemal. Hea temperatuur heliplaatidele on 15-20 kraadi ja õhuniiskus 25-45%. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Vinüülplaat Vinüülplaadid koosnevad tavalistest vinüülidest ja neid hoiustatakse originaalpakendis. Viimase puudumisel panna tihedasse pärgamenti, tsellofaani või polüetüleenkilesse. Helilinte hoiustatakse puhtas ja kindlas ruumis. Samuti tuleb olla kindel, et keskkonnas
9. Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid. Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised? Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“ koguksin? Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks, intervjueerija ja intervjueeritava suhe ja koostöö ning nende vastastikune mõjutamine
annaabi.ee 
