kulmineerusid klaverivirtuoosi hingevapustava akrobaatikaga instrumendi klaviatuuril. Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest
01.139 27.01.2006 olenevalt ajast ja ka kohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid sotsiaalne ja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevates piirkondades on erinev arusaam sellest, kuidas või milliseid tundeid ja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat tehakse ja kuulatakse ning milline on suhtumine muusikutesse ja heliloojatesse.1 Isiklikus plaanis on teemavalik mõneti defineeriva iseloomuga. Juba lapsena mäletan teatud muusikastiilide domineerimist kodus, mis pikkamööda omandasid osa maailma mõtestamise viisist. Läbi kooliaja on mind paelunud muusika erinevad olemused ja väljendusvormid, nende subjektiivsed ja ka objektiivsed tähendused ning mõõtmed kultuuris. Muusika on igapäevaseks saatjaks, aidates mõtestada ja leida iseend ja paigutumist aegruumis
Saar ei saa jätta oma kirjutises märkimata Rimski-Korsakovi hinnangut "Võimsale rühmale". See koolkond baseerus rahvuslikul muusikal, viljeles rahvaviiside ja rahvamuusika sööti jäänud nurmi, luues muusika, mis on rahvuslik ja omapärane. Eriti iseloomulik on Saare kirjutise lõpp: "Kui rahvusliku muusika edutaja, rahvaviiside, rahvamotiivistiku suur kasutaja ja propageerija oma loomingus, avaldas Rimski-Korsakov määravat, kustutamata mõju oma õpilastesse ja kaasaja heliloojatesse, suunas nad oma loomingulistes töödes siirduma rahvaviiside, rahvamuusika rikkalikele, ammendamatuile allikaile, õpetades neid kasutama ja hindama rahva kõige otsekohesemat ja võltsimatut muusikalise väljenduse allikat." Selgitades Rimski-Korsakovi kustutamatu mõju põhjusi süütab Saar meile tema enda loomingulist arengut suunavate tähiste kustumatud märgutuled. 1907. a. lõpetas Saar õpingud oreli alal. Kahel suvel- 1904. a. ja 1907.a.- võttis ta õppeajal osa 1904. a
annaabi.ee 
