• “Pastoraal” • Vokaalkammermuusika • Prelüüd ja Fuuga g-moll • Soololaul “Muremõtted” • Toccata (lõpetamata) • Rahvaviisiseaded “Arg • 3 fuugat (lõpetamata), kosilane” ja “Kaste või jt. pisarad” (rhvl.) Kasutatud kirjandus • http://www.jyrviste.pri.ee/webtree s/individual.php?pid=I8394&ged=SUG UVOSA.GED • http://www.emic.ee/?sisu=helilooj ad&mid=32&id=85&lang=est&action=v iew&method=biograafia • https://opetaja.edu.ee/eesti_muusik a/composers/suda/elu.htm • https://sites.google.com/site/kuressa aremuusikakool/ajalugu-1/helilooja-ja -organist-peeter-sueda-125 Aitä h!
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. te...
prants,ingl,saksa,itaal.kunstnikke ja muusikuid. Cantus firmus-püsiv meloodia. Keskajal oli püsiv gregooriuse laulu meloodia. Renessansiajal rahvalik, ilmalik lauluviis. 4-häälne polüfoonia - bassihääleliik Polüfoonia-mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. (4 hääleline polüfoonia kujunes bassihääleliigi kasutuselevõtmisega) A capella- renessansiajastul ja tänapäeval esitlus ilma pilli saateta. Orlandus Lassus:(1532-1594) Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju
aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 1.3 MART SAARE EDASINE ELU Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921. aasta sügisel põles maha Saare maja Tartus, koos helilooj teoste käsikirjadega tuhaks. Selles põlengus hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaul. Tartu muusikasõbrad püüdsid Sart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Pärast põlengut asus Saar elama Tallinnasse. Olles Tallinnas pühendas ta end täielikult loomingule. Saar reisis tihti Tallinna ning oma kodukoha Hüpassaare vahet. 1927.aastal sündis Saarele ja tema abikaasale poeg Ülo. 1928
annaabi.ee 
