Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"helilistumine" - 3 õppematerjali

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
7
docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

28. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Assimilatsioon on sarnastumine ehk üks häälik muutub laadilt teise hääliku sarnaseks. On tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist. 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! 1) häälduskohaassimilatsioon: kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele 2) hääldusviisiassimilatsioon (frikatiivistumine, nasalisatsioon) 3) helilisusassimilatsioon (helilistumine ­ naaberhäälikud muutuvad heliliste mõjul helilisteks, helitustumine ­ naaberhäälikud muutuvad helitute mõjul helituks). 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen ­ venä|läinen, tuoli|lla ­ pöydä|llä, maa|ta ­ pää|tä

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
272 allalaadimist
FONEETIKA konspekt
22
docx

FONEETIKA konspekt

afrikaadistunud ts. Nasalisatsioon – kõik vokaalid nasaalide vahel. IPAs märgib nasalisatsiooni tilde vokaali peal. Pehme suulagi ei tõuse vokaali hääldamisel üles, vaid jääb alla, mistõttu hääldub nasaaliga koos nasaalsena. Nasaal ise jääb alles. See võib toimuda ka bilabiaalse klusiili p hääldamisel. Rotatsioon – r-istumine, pigem kaasahääldusnähtus. Esineb koos r-häälikuga, mida on raske tajuda eesti keeles. Helilisusassimilatsioon: - helilistumine – vokaalide vahel sageli helitud vokaalid helilistuvad kõnekeeles. Võib puudutada ka helituid frikatiive, mis helilistuvad vokaalide või heliliste konsonantide vahel. Mõlemal pool helitut häälikut peavad olema helilised häälikud. Helitu klusiil > heliline klusiil > heliline frikatiiv > kadu - helitustumine – heliliste häälikute helituks muutumine. - Assimilatsioon 2 sõna piiril:

Filoloogia → Foneetika
89 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

lihtsalt, distsipliini Nasalisatsioon vokaalid nasaalide vahel nasaleeruvad, sest käik ninaõõnde jääb avatuks: nt onu, kannan, nina, pani; Nasaleeriv mõju võib olla ka b-l, nt luba, vaba Konsonant nasaalide vahel /t/ > [n], Ø / n _ {n, m} andme, kandnud Kõik eesti vokaalid nasaleeruvad nii nasaalkonsonadi ees kui ka selle järel. Eesti keeles on vokaalide nasalisatsioon afonoloogiline koartikulatoorne nähtus. Helilisusassimilatsioon - Helilistumine ­ naaberhäälikud muutuvad heliliste mõjul helilisteks Helitustumine ­ naaberhäälikud muutuvad helitute mõjul helituks Assimililatsioon kahe sõna piiril: Sandhi ­ tekib sõnade kokkupuutekohal. Algselt tähendas eelkõige helitu hääliku muutumist heliliseks ja vastupidi. Eesti klusiilide tugevuse muutumine (intensiivsussandhi) Nt käekiri, vanapoiss, kingsepp, raudtee, õunapuu, jalgsi

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
245 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun