kapellmeister Teos on kolmevaatluseline Ooperi laulupartiid on jaotunud kolmeks: tavaline kõne, Schönbergilt võetud kõnelaul, ooperi vokaal Ooperi solistide ja orkestri partiid väga komplitseeritud `'WOZZECK'' http://www.youtube.com/watch?v=GTaO61OLJxo `'LÜÜRILINE SÜIT'' Kuueosaline dodekafoonilises ehk kaksteisthelitehnikas teos keelpillikvartetile Seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega Bergi puhul võib rääkida kuni 12-helilistest teemadest `'LULU'' Bergi teine ooper Kirjutamist alustas 1928. aastal Ooper on traagilise sisuga Alban Berg ei jõudnud enne oma surma ooperit lõpetada 1937. aastal jõudis lavale kahevaatluselisena 1974. aastal orkestreeriti Bergi märkuste põhjal ka viimane vaatlus `'LULU'' http://www.youtube.com/watch?v=tUn6mMxMnek
Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika. Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus-Guineas dekreoolistumine nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks, millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud) duaal kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe Grimmi seadus helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled
Lugemise ja kirjutamise seisukohalt on lugude jutustamine üks viis kõne ja kirja ühtsuse märkamiseks: kuidas kõne muutub kirjapildiks ja loetuna jälle kõneks. 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE 8.1.1 Häälik ja täht Tähtede õpetamist soovitatakse alustada sagedamini esinevatest häälikutes, millest saadakse võimalikult kiiresti kokku sõnu. Vokaale on kerge kuulda ja õppida, nende õppine võib minna kiiresti. Konsonantidega tutvumist peaks alustama helilistest konsonantidest ( s, r, m, n, l), neid on kerge hääldada ja häälikuühendites eraldada. Häälikut ja tähte uuritakse täpselt. Õpitakse selgeks häälikule vastava tähe nimetus ja märk. Analüüsitakse häälikut, eristatakse kuulma lühikest ja pikka , õpitakse tähemärgi joonistamist. (Lerkkanen, 2007) 8.1.2 Silbi tunnetamine 1) Silbi äratundmine ( sõna jagamine silpideks) 2) Silbi moodustamine ( liuglemine) 3) Silbi täiendamine 4) Silpide liitmine sõnadeks 8.1
Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika. Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus-Guineas dekreoolistumine – nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks, millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud) duaal – kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv – hõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Gooti keel- tekst pärineb 4
juhtkõlasid, näiteks hirmuakordid. Ooperi vokaaltehnikat on kolme sorti: tavaline ooperi vokaal, shönbergi kõnelaul ja tavaline kõne. Ta kasutab ka klassikalisi vorme, kuid need on väga peidetud kujul. Dodekafoonilised teosed Esimest korda kasutas "Lüürilises süidis". Ta ei kasuta mitte ainult kromaatilise helirea noote, vaid ka kõiki võimalikke nendevahelisi intervalle. Bergi erilisus on see, et seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega. Võib rääkida 12-helilistest teemadest. Seeriate vahel moodustuvad tertsis või diatoonilised motiivid. Näiteks Viiulikontserdi seeria koosneb neljast meloodilisest duur ja moll kolmkõlast, mis võimaldab kasutada tonaalseid kolmkõlasid ja järgnevusi. Ooperis "Lulu" on seeria aluseks kaks mazoorset helirida, mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood
annaabi.ee 
