Analoog-mehaaniline helisalvestis Heliplaatide puhastamine, ümbristamine, hoiustamine Kergelt tolmunud plaati võib pühkida puhta flanellriidega või ka pintsliga. Päris musta plaati võib pintsli abil pesta ainult destilleeritud vees ja kindlasti seejärel loputada. Heliplaate tuleb säilitada originaalümbristes. Lisaks tuleb kasutada ka karpe, mis on täiendavaks tõkkeks tolmule. Säilitamiseks sobiv temperatuur on 15- 20℃ HELILINTIDE KORRASTAMINE Analoog – magnetiline salvestis Masterlint: Ühest või mitmest heliallikast (mikrofonist, mitme rajaga helilindilt) vahetult kokkusalvestatud esmane helilint, originaal, millest Laiatarbe valmistati helilint: koopiad (nt amatöörpraktikas heliplaadid).
Helikassette hoiustatakse tolmukindlates originaalkarpides. Kuna kassetti sees on helilinti, kasutatakse tema säilitamisel samu tingimusi, mis helilindi juures. Samuti samu säilitus ja hoiustamistingimusi kasutatakse helisalvestiste puhul. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Heliplaatide ja lintide temperatuurid jäävad 15-23 kraadi vahele ja õhuniiskus 25-55%. Heliplaatide õhuniiskuse protsent ei tohi ületada 5te, kui samas video ja helilintide õhuniiskuse tase kuni 20%. (Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv, 2003) Informatsiooni uuendamise tingimused Rahvusarhiiv kogub arhiiviväärtuslikke dokumente mis tahes teabekandjal. Arhiivi säilitamisele võetakse nii avalike asutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute kui ka eraisikute arhivaale. Arhivaalide üleandmisel on ka eeldus- et dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks
murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon,
annaabi.ee 
