Materjalid puit: ökoehituse konstruktsioonielemendina konkurentsitu. savi: kergsavisein savipiima ja hakkpuidu või hundinuia segu, mis paigaldatakse seinasaalungite vahele; massiivsavisein põletamata ja pressitud savitellissein, mis on niiskuspuhver. savi ja lubikrohv: mõlemat kasutatakse siseviimistluses seinakattena. linavilt: kasutatakse heli ja soojusisolatsioonimaterjalina maja vahelaes ja seintes. pilliroog: kasutatakse katusematerjalina, seinte soojustus ja heliisolatsioonimaterjalina ja ka põranda soojustamiseks. lambavill: heli ja soojusisolatsioonimaterjal; erinevalt tööstuslikest soojustusvilladest ei lendu sellelt õhku mikrokiude. Ökomaja saaremaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
. 9 7. Kasutatud allikad ................................................................................................................................................10 2 1. Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog on olnud Eestis pikkade traditsioonidega kohalik ehitusmaterjal. Kui varasemalt kasutati pilliroogu katustes ja krohvi alusmatina, siis nüüdseks on see populaarsust kogumas ka soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Pilliroo hea isolatsiooniomaduse tagavad seest õõnsad ja endas õhku hoidvad varred. Lisaks ei ima materjal endasse vett ega niiskust, mis võimaldab pilliroogu kasutada ka ilma aurutõkkekileta, näiteks puit- ja palkmajade täiendaval soojustamisel, seejuures säilitades palkmaja peamise eelise - hingava seina. Materjal sisaldab ka palju räni, mistõttu ei ole ta ka kergesti süttiv. 2. Pilliroo levik
Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile.Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. 5 Kapok Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda. Kiudu saadakse suure puitunud kupra sisekülgedelt ja seda tarvitatakse täidismaterjalina päästevestide ja patjade sees ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Loomsed ehk valkkiud Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad, jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. Vill Villakiud on silinderja kujuga kiud.Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud
Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. Ajalooliselt on seda kasvatatud Indias, Tais ja osads Aafrika osades. 8 1.4.6 Kapok Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda.Kiudu saadakse suure puitunud kupra sisekülgedelt ja seda tarvitatakse täidismaterjalina päästevestide ja patjade sees ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina. 2 Keemilised kiud 2.1 Tehiskiud 2.1.1 Viskoos Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosi. Viskooskiudu saadakse märgketrusmenetlusel. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, pleegitamise teel saab valge värvuse. On klaasja läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub
ühendab endas looduse neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa. Kuna tellise loomiseks kasutatavad toormaterjalid savi ja vesi on looduslikud, ei sisalda tellised saasteaineid ega allergeene. Lisaks on tellised ka kahjurikindlad. Telliseid on võimalik lihtsalt ümber töödelda. Mineraalmaterjali nagu tellis saab suurema vaevata uuesti kasutada näiteks alusmaterjalina tee-ehituses, heliisolatsioonimaterjalina ehituses, kattena tenniseväljakutel jm. 8 3. Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine. 3.1. Omadused. Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tottu voimeline omaraskuse mojul tihenema ja täitma ukskõik millise kuju voi mootmetega ruumi. Parast valamist pole vaja rakendada mingeid taiendavaid tihendamisoperatsioone
Tehnilised isolatsioonimaterjalid- klaasvillas, torustike isoleerimiseks. Akustilised plaadid-jäigad klaasvillast plaadid. Puistevill-ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina. Vahtpolüsterool ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal ja kergesti süttiv. Rohelised (külmakerke vältimiseks) ja sinised (kasutatakse hoone kaitseks külmakergete eest, keldriseinte, soklite, keldripõrandate ja pööratud katuste soojustamiseks) vahtpolüsteroolid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele,
55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Mullplastid kujutavad endast poorseid materjale, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teistkordsel soojendamisel 100...1200C-ni gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilub. Mullplaste toodetakse peamiselt plaatidena, harvem ka graanulitena. Mullplaste kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina. Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS Värvus valge.Valmistatakse polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Veearupidavuskoefitsent =20- 100. Kasutuspiirkond +70...+1000C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS).Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus kui EPS-il. Tihedus-25...45 kg/m3, =0,035...0,045W/mK
annaabi.ee 
