Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
lahtine) vabade aerofonide(st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Üldiseloomustus: Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam
aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele
Iseloomustus o Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele o Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metallkeeled. o Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks, milles õhuvool paneb keeled helisema. o Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur, vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. o Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva
annaabi.ee 
