Fagott Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Fagott on puupuhkpillide rühma madalaim pill. Sünniajaks ca 16. sajand. Kasvas välja pommerite perekonnast. Tänapäeva fagott on U-tähe kujuline ja u. 2,5m pikkune kokkkusurutud toru. Valmistatakse peamiselt vahrast. Fagotil on 25-30 heliava ja sarnaselt oboele kahekordne lesthuulik. Pilli ulatus on B1-f2. Tämber on omapärane. Madalas registris kõlab torisevalt. Keskmises pehmelt aga pisult tuhmilt. Ülemises registris kõlab kandvalt. Eesti kuulsaimad mängijad: Andres Lepnurm, Peeter Sarapuu
palju parallelseid sälke, mida siis pulgakesega kraabitakse. Selle pulga nimi on pua. Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed. Guirot mängitakse nii, et seda hoitakse vasakus käes, kusjuures pöialt hoitakse heliava taga, et pilli paigal hoida. Paremas käes hoitakse puad. Tavaliselt saadab guiromängija end lauluga ja kui bänd kasutab guirot, siis on see tavaliselt solisti käes. Selles suhtes sarnaneb guiro marakaga, mida samuti hoiab tavaliselt solist. Guiro teisend on muusika rütmis raputatav pudelkõrvits, mis on kaetud võrguga, millele on kinnitatud klaaspärlid või kuivad puuviljaseemned. Vabrikutoodangus kasutatakse ka muid materjale.
nasaalseltVirtuoosi mängitud oboe kõlab: kirkalt, vibreerivalt, mahedalt ja kaeblikult Klarnet Kõige suurem heliulatus. 28 sõrmeava, helikõrguse muutus klapide abil. Fagott Fagott on puupuhkpillirühma bass ja vahel nimetatakse teda ka orkestri klouniks, kuna ta kõlab kõrgemas registris naljakalt. Kõlatoru pikkus üle 2.5 m. 25-30 heliava osa sõrmedega osa klappidega. Saksofon Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument. Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill. Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas. 18-21 kõlaava(klapimehanissmiga)
kaas a s k a ntav muu sikariist . Lõõtspill toetub m ängi mi s e ajal män gija põlved el e või rihmad e abil kätele või õlgad el e . Pilli ke sk o s a s asuvat voldilist lõõtsa horisontals elt kokku surud e s või lahti tõm m at e s tekkiv õhusurv e pan e b vibre eri m a lõõtsa kum m a s ki otsa s korpus e s paiknev ate s metallplaatide s olevate avaust el e üht otsa pidi kinnitatud õhuk e s e d m etalliribad (ke el e d ). Heliava sid katavad peh m e materjaliga kaetud klapid, mis on hoob a d e kaudu ühe nd atud lõõtsa otsa s asuva klaviatuuri nuppud e või klahvid e g a neid kasutataks e heliavad e ava mi s e k s õhuvo ol e , mis pan e b vastava ke el e helis e m a . Mängija poolt vaadate s pare m al on klaviatuur (m elo o dia mängi mi s e k s ) , vasakul nupud bas sid e ja akordid e mängi mi s e k s . Helitugevu st regul e e ritaks e lõõtsa
annaabi.ee 
