Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Heli omadused · Heli omadused on näiteks : 1. Helikõrgus 2. Helikiirus 3. Helivaljus 4. Helitämber 5. Helivältus Helikõrgus See on üks heli omadustest Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helikiirus Helikiirus on helilaine võnkumiste kiirus
roolilt muuta vastavat rullikut kasutades. 5.5. Helisüsteem Phaetonit tuntakse ka tema esmaklassilise helisüsteemi poolest. Salongis on 12 kõlarit, mis on häälestatud arvestades interjööri geomeetriat. Heli esitatakse loomutruult, täpselt ja kristallselgelt. Madalaid, kesk- kui ka kõrgsagedusi on võimalik muuta vastavalt eelistustele. Eriti täpse heli reprodutseerimise tagab 1000W väljundvõimsusega ja 12-kanaliga digitaalvõimendi. Unustatud ei ole ka väliseid heliallikaid. Heli on võimalik esitada nii CD plaadi, ipod-i, Aux sisendi kui ka Bluetooth ühendust kasutades. 7 6. Mootorid Jõuallikatena on Phaetonis kasutatud nelja eirnevat bensiinimootorit ja kahte diiselmootorit. Mõned mootorid on jagatud ka teiste automudelitega nagu näiteks Audi A8. Kõik mootorid olid varustatud 4-motion nelikveoga, kuid 2004. ja 2005. aastal oli saadaval ka 3.2
ühes kohas õhumolekulid kokku, siis tekib selle kõrvale samaaegselt molekulide hõrendus. Üksteise järel kulgevad õhu tihendused ja hõrendused kujutavadki helilainet, mis lähtub heliallikast ja jõuab meie kõrvadesse. Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Resonants Kui lüüa kergelt vastu minit eset, näiteks vastu veeklaasi, tekib heli, sest igal esemel on oma kindel loomulik võnkesagedus. Kui selle eseme lähedal tekitada näiteks lauldes samasuguse sagedusega heli, siis hakkab see ese helilainete toimel oma loomuliku sagedusega- võnkesagedusega- kaasa võnkuma. See on resonants. Väga tugev heli võib
Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval. Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda
Ülemine selis on suhteliselt kõrge ujuvusega ja on veepinnal. Raskustega varustatud alumine selis vajub alla, nii et püügi alguses on seinnooda sein püstloodis. Alumise selise külge kinnitatud veorõngaid läbib nn. veotross, millega seinnooda alumine selis veetakse kokku. Selle tulemusena jääb kalaparv nagu suurde võrkkotti. Püütakse enamalt jaolt pelaagilisi parvekalu (heeringat, makrelli jne.). Seinnoodapüügil kasutatkse teinekord füüsikalisi ärritajaid: valgus- ja heliallikaid. Seinnoodapüügi eelisteks on suur manööverdamisvõimalus ja operatiivsus püügil, mis tihti tagavad väga suured saagid. Eristatakse seinnootasid selle järgi, kas nendega opereeritakse ühelt laevalt (ühetiivalised) või kahelt laevalt (kahetiivalised). Viimasel juhul on püügilaevad tavaliselt väiksemad ja baseeruvad emalaeval. Seinnoodapüügil on väga tähtis arvata ära püütava kalaparve käitumine: kas ta püüab liikuda
annaabi.ee 
