Eesti sõjandus läbi aegade Eestit võib vaadelda kui väikest ning tähtsusetut riiki maailmakaardil. Tõeline eestlane aga teab, et meie rikkuseks ning edasiviivaks jõuks on kroonu ajalugu ning Eestimaa areng läbi raskemate kui ka helgemate aegade. Ei saa väita, et meie kodumaa on kaitseta ning lohakile jäetud, vastasel juhul ei eksisteeriks siin maamunal väike, kuid kodune Eesti Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil
Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel. Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe'is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi. Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud. Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava masinavärgiga veskimudeli. Isaac oli vaid 14-aastane, kui ta ema lesestus teist korda. Ta läks tagasi oma vana elu juurde Woolsthorpe'is, tuues kaasa 3 last oma teisest abielust
algused. Näiteks kunstniku Vincent van Gogh kollase värviga kaetud pintsli otsas rippus ekspressionismi maailma algus. Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära oodata, olid vaid teoks tehtud unistused, mida teised ei mõistnud. Alles nüüd ostetakse van Gogh'i maale oksjonitel kõrgeima hinnaga ja Maxwell'i võrrandeid kuuldes kergitatakse targalt kulmu. Selline ongi helgemate peade saatus: kõndida riskides sõidudeel, samal ajal kui need, kelle ideedepliiatsid on hirmuga peidetud sügavaimatesse sahtlitesse, seavad samme turvalistel kõnniteedel. ,,Kollase viltpliiatsi ots on ilmselt siiski kollase viltpliiatsi ots." Sellest ei lase tõeline püüdleja, oma eesmärgi igatseja ennast heidutada. Kollase viltpliiatsi ots võib olla tegelikult ka mõne maailma algus. Mina usun seda. Mitte miski ei ole lõplik, iga ots
Telekommunikatsiooni Liit, mille peamisteks tegevussuundadeks on valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine. Igasugused toetused ja programmid aitaksid üha rohkem ja rohkem propageerida infotehnoloogiat ja see tõstaks noorte seas huvi. Mida rohkem noori hakkab antud teema vastu huvi tundma, seda rohkem on võimalus Eesti riigil enda majandus elavdada infotehnoloogia najal. Välisinvestoritega erinevad projektid ja mõningate helgemate peade ettevõtted, mis võivad jõuda maailmaturule. Kes teab, võibolla on Eesti üks esimesi riike, kelledel on kõrgelt haritud IT spetsialistid, kes suudavad võidelda suurte üle maailma toimuvate küberrünnakute vastu või luua mingisuguseid süsteeme, millede abil terves maailmas elavdatakse majandust või isegi ühiskonda selliselt, et on midagi täiesti uut ja kasulikku. Samas on negatiivne pool liigsel arvutikasutamisel ja infotehnoloogia arengul.
Seetõttu on oluline, et juht leiaks viise, kuidas oma personali maksimaalselt rakendada. Tänapäeva ühiskonnas võib lugeda elementaarseks, et palk elatab ära ning töökeskkond on sobiv sõbralik kollektiiv renoveeritud ruumides. Samas kipuvad paljud ülemused unustama, et üksnes sellest ei piisa, näiliste tegurite kõrval on tähtis ka inimene ise tema vajadus olla edukas ning tunnustatud. See on oluline aspekt tagamaks helgemate peade püsivuse. Kuid ometigi ei pruugi ka sellest piisata. Juhtimine on ala, mida praktikas õpitakse katseeksituse meetodil. Teoorias on lihtne selgeks õppida erinevad motivatsioonitegurid, mis indiviidi mõjutavad ning üritada nende järgi reaalselt tegutseda. Kuid praktikas on olukord teine. See on tingitud järjekordselt sellest samast faktist, mille juurde me üha jälle ja jälle tagasi pöördume inimesed on erinevad. Ei saa kõiki ühe puuga võtta