Marika Piip ning Norra Saatkond. Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasiks fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu. Ingrid Maasik avab võidufoto tausta: "Helgelandi ranniku lähedal Blomsøy saarel mängisid samu mänge ka fotol oleva poisi isa ja isaisa. Mitte küll sama paadiga, aga samal põhimõttel. Ridva külge seotult sai paati mööda kaldaid kõndides järel vedada, vahepeal isetehtud sadamasse ja paadikuuri põigata, ning siis jälle piki ,,rannikut" edasi seilata. Kui isal ja vanaisal polnud muid mänguasju kusagilt võtta, siis tänapäeva lapsele pakub mäng puupaadiga vaheldust plastist mänguasjade pealetükkivas maailmas
silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni näidendid õhutasid tugevat riiklust ning norra rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks ja kutsusid esile kriitikute iroonilisi märkusi. see sundis 1864 aastal vabatahtlikult maapakku minema - ibsen elas itaalias ja saksamaal
Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest (,,Helgelandi sõdalased", ,,Võitlus trooni pärast") noor kirjanik võttis aktiivselt osa ka poliitilisest ja kultuurielust, avaldas teravaid följetone. Töötas teatri kunstilise juhina. Süvenes shakespeare'i draamaloomingusse ja lavastas seda sageli. Oma loomngus läks ta üle kaasjateemadele. Seejuures oma näidendite sõlmitus titi viidud rohkem või vägem ajas tagasi, et rõhutada valdavalt pärilikkusest tuleneviad asjaolusid, mis on omakorda seotud sotsiaalsete probleemidega
mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26 aastaks. Peale Itaalia elas ja töötas ta ka Saksamaal. Kodumaale naasis 1891. aastal, kuid insult tegi ta 1900. aastal loomevõimetuks. Ibseni varasem looming on rahvusromantika mõjudega. Varasemad näidendid ,,Kangelaskalm", Østråti emand Inger" (1854), ,,Helgelandi sõdalased" (1854), ,,Võitlus trooni pärast" (1864) olid kirjutatud Skandinaavia ajaloo ja muistsete saagade põhjal. Kõigus nimetatud teostes satub tugev üksikindiviid vastuollu iseenda ja teistega ning lõpetab traagiliselt. Kirjanikku köitis ajalooline draama. Ta oli arvamusel, et ajaloolised teosed peavad kajastama ajastu vaimu. Suurt dramaturgi ja psühholoogi huvitas juba tollal inimese tegusid ajendav ja samades tegudes avalduv hingeelu.
annaabi.ee 
