Pärimuse järgi on tulnud Rõuge Suurjärv Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe. Veel praegu on mäes suur org näha. Rõuge Suurjärves on Voolava vee jõul töötav pump "Vesioinas". Veepump, mis ei vaja juurdetoodavat energiat. Pumba paneb tööle voolava vee järsul peatamisel tekkiv hüdrauliline löök. Järves on rohkesti kalda- ja põhjaallikaid ning seetõttu on järves ujumine keelatud. Järve vee värvus varieerub oranzist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt. Rohkesti esineb vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Rõuge Suurjärv pakub jõevähile rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu elab jõevähki vaid suhteliselt väikesel alal. Kaladest on domineerivad ahven ja särg.
Rõuge aheljärvestikku. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. Järve suurim sügavus on 38 meetrit, kuid keskmine sügavus on ainult 11,9 meetrit. Rõuge Suurjärve pindala on 13,5 hektarit. Järv on väga allikarohke. Järve kõrgus on merepinnast on 116 meetrit. Rõuge Suurjärve vesi on mineraalaineterikas. Järves on arvukate kalda- ja põhjaallikate tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Rõuge Suurjärv on nagu paljud teised järved tekkinud jääaja lõpul, vee uuristava tegevuse tagajärjel. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg
Koktsidoos. 7-21p vanuste imikpõrsaste kõhulahtisusega kulgev haigus. Väljaheide on kollane pisut rasvase läikega. Verd ei esine. Haigestumus kõrge, suremus madal. Diagnoos: kliiniline pilt, anamnees. Ravi: hügieen, puhtus, soojus, niiskuse vältimine. Võõrutusjärgne diarröa. Võõrutusele järgselt 5 päeva vältel kudede veestumine, rooja konsistents vesine ja värvus varieerub hallist kuni kollase ja heleroheliseni. Võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi. Selge piir kahe haiguse vahel puudub. Ektotoksiinide vabanemine vereringesse. Toksiinid kahjustavad väikeste veresoonte seina, mille tagajärjel rakkudest väljunud koevedelik tekitab turseid mao-ja jämesooleseinas, äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta, silmade ümbruse turse, hingamistakistus. Kõrge suremus, ellujäänud taastuvad 2-3 nädalaga. Kliiniline pilt:
Koktsidoos. 7-21p vanuste imikpõrsaste kõhulahtisusega kulgev haigus. Väljaheide on kollane pisut rasvase läikega. Verd ei esine. Haigestumus kõrge, suremus madal. Diagnoos: kliiniline pilt, anamnees. Ravi: hügieen, puhtus, soojus, niiskuse vältimine. Võõrutusjärgne diarröa. Võõrutusele järgselt 5 päeva vältel kudede veestumine, rooja konsistents vesine ja värvus varieerub hallist kuni kollase ja heleroheliseni. Võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi. Selge piir kahe haiguse vahel puudub. Ektotoksiinide vabanemine vereringesse. Toksiinid kahjustavad väikeste veresoonte seina, mille tagajärjel rakkudest väljunud koevedelik tekitab turseid mao-ja jämesooleseinas, äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta, silmade ümbruse turse, hingamistakistus. Kõrge suremus, ellujäänud taastuvad 2-3 nädalaga. Kliiniline pilt: depressioon, isutus, sabade väristamine, haiged loomad lamavad
annaabi.ee 
